{"id":1541,"date":"2012-04-25T11:25:16","date_gmt":"2012-04-25T08:25:16","guid":{"rendered":"http:\/\/raamat.tartuvv.ee\/?p=1541"},"modified":"2012-04-25T13:09:29","modified_gmt":"2012-04-25T10:09:29","slug":"naat-aednikule-nuhtlus-nalgijale-valjapaas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/?p=1541","title":{"rendered":"Naat &#8211; aednikule nuhtlus, n\u00e4lgijale v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s."},"content":{"rendered":"<table cellspacing=\"0\" cellpadding=\"0\" width=\"93%\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>\u00a0Artikkel ilmunud Eesti Looduses nr. 3\/2011, blogis avaldamine koosk\u00f5lastatud autor Urmas Kokassaarega.<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td height=\"3\">\u00a0<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Toidupuudus ja kerkivad hinnad sunnivad p\u00f6\u00f6rama pilgu heas kasvuj\u00f5us taimedele, keda inimesed on varemgi toiduks pruukinud. Harilik naat t\u00e4idab neid n\u00f5udeid.Pilguheit naadis\u00f6\u00f6mise ajaloole. Minevikus inimkonda tihti kimbutanud n\u00e4ljah\u00e4dade vastu otsiti viimases h\u00e4das abi looduses vara t\u00e4rkavatelt, m\u00fcrgitutelt, vitamiinik\u00fcllastelt, vastuv\u00f5etava maitse ja lopsaka kasvuga taimedelt. Nii pole ime, et naat oli n\u00e4ljaleevendust pakkunud taimede hulgas k\u00fcllaltki olulisel kohal.Naadi tarvitust muiste Eesti aladel v\u00f5ib vaadelda kahel tasandil. Lihtrahva jaoks oli naat \u00fcks paljudest taimedest, kes aitasid kevadisel ajal, kui toiduvarud olid tihti otsakorral, peletada k\u00f5hut\u00fchjust. Oluline oli seegi, et naati said loodusest korjata ka p\u00f5llumaata inimesed.<br \/>\nLoomulikult ei s\u00f6\u00f6dud naati pelgalt toortoiduna, vaid prooviti kuumutamisega suup\u00e4rasemaks muuta. Naadilehed polnud p\u00f5hitoit, \u00fcksnes teiste toiduainete lisand. Kaks p\u00f5hilist rooga, kus naadilehti n\u00e4lja korral kasutati, olid roheline leem ja n\u00e4ljaaja h\u00e4dak\u00fcpsetised.<br \/>\nLeeme jaoks koguti v\u00e4rskelt t\u00e4rganud naadilehti, need loputati hoolikalt, rebiti v\u00f5i hakiti peeneks ja pandi patta l\u00fchikeseks ajaks keema. M\u00f5ne aja p\u00e4rast riibuti taimed keeduleemest kokku ja pandi s\u00f5elale n\u00f5rguma. Kui varuks oli tangu v\u00f5i jahu, puistati neidki rohelisse keedusesse, v\u00f5imaluse korral lisati leemele v\u00e4gevuse andmiseks soolikarasva. N\u00e4ljah\u00e4dalistel piirdus kogu toit vaid keeduvee, naadilehtede ja soolaga. Sellist keedust iseloomustab h\u00e4sti tollane rahvap\u00e4rimus:<br \/>\nN\u00fc\u00fcd need naadid nopitakse,<br \/>\norjal leenta keedetakse,<br \/>\nei peal old piima piisakesta,<br \/>\nei sees old rasva raasukesta.N\u00e4ljaajal lisati naati karaskitele, mitte leibadele. Sellised rohelisandiga k\u00fcpsetised olid tuttavad peamiselt L\u00f5una-Eestis. V\u00e4ga harva tehti naadik\u00fcpsetisi rukkijahuga, kuid need olid nii rabedad, et tuli lausa s\u00f5elaga ahjust v\u00e4lja v\u00f5tta.<br \/>\nNaadikaraskite valmistamiseks korjati kevadel mitme taime rohelisi osi: ohakaid, paju-, s\u00f5najala- ja s\u00f5stralehti, naate, n\u00f5geseid, p\u00f5ldosje jne. Taimed pesti puhtaks, raiuti pudiks ja hautati vees pehmeks. Odrajahu segati vedelikuga tainaks ja lasti sellel hapneda. Seej\u00e4rel lisati tainale pehme taimemass, vormiti karaskid ja k\u00fcpsetati.<br \/>\nMiks neid naadikaraskiteks kutsuti? Rahvap\u00e4raselt nimetati k\u00f5iki kevadisi rohelisi taimeosi tihti naatideks, olenemata liigist. Nii n\u00e4iteks kutsuti L\u00f5una-Eestis naadisupiks ka leent, mis oli tehtud noortest ohakatest.<br \/>\nSakste men\u00fc\u00fcs oli naadil teistsugune otstarve: naat ei olnud n\u00e4ljakustutaja, vaid hoopis tervise turgutaja. Et \u00fclemrahvagi sekka kuulujad ammustel aegadel naati ei p\u00f5lanud, seda t\u00f5estavad nii selle taime kunagised nimetused kui ka n\u00f5uanded tarvitada naati loodusravis. N\u00f5nda on naati eri maade kultuurides kutsutud veel h\u00e4rrakapsaks, preestrikapsaks, ametnikukapsaks, piiskopitaimeks jne.<br \/>\nNimetuse osis kapsas tuleneb sellest, et paljud rahvad keetsid naadilehti samamoodi kui kapsalehti, samuti on ammuseid andmeid peenestatud naadilehtede hapendamise kohta. Rahvasuus on naati nimetatud mitmeti: harakavarvad, varesjalad (noorte t\u00e4rkavate lehtede kuju), putkeleht, putkehein, kuuljap\u00fctsik, p\u00fctsikleht (putkele omase \u00f5isikuvarre j\u00e4rgi), sarapuu-riin, sarabunaat, sarapu natid (kasvukoht sarapuude all).<br \/>\nTohterdamise otstarbel kasutati naati kas sees- v\u00f5i v\u00e4lispidi vesi-, \u00f5li- ja alkoholt\u00f5mmistena, m\u00e4histena, vannidena. Eesm\u00e4rk oli suurendada uriinieritust, leevendada p\u00f5letikku nii p\u00f5letuste, pistete kui ka k\u00f5rvetuste korral, saada abi liigesep\u00f5letike, reumavaevuste ja podagra korral, \u00fchtlasi pruugiti teda n\u00f5rgatoimelise rahusti ja uinutina.<br \/>\nPodagra on tingitud liigse kusihappe ladestumisest sooladena liigestesse. Naadi m\u00f5jukust podagravaevuste leevendajana t\u00f5endab ka hariliku naadi ladinakeelse nimetuse liigiepiteet Aegopodium podagraria v\u00f5i \u00fcks ingliskeelsetest naadi vastetest goutweed (gout \u2019podagra\u2019).<br \/>\nKeskajast on viiteid sellegi kohta, et naati lausa kasvatati kloostriaedades. Arvestades naadi kiiret levikut, polnud vaja teha erilisi j\u00f5upingutusi peale taimede kohaletoomise. Kloostrielanikud laiendasid ka naadi levilat, levitades naati \u00fcha uutesse kloostriaedadesse.Varude puudust pole. Pigem tahaksid paljud aia- ja maaomanikud n\u00e4ha, et naat nende valdustest j\u00e4\u00e4davalt kaoks. Naadivarusid aitab hoida taime t\u00f5hus vegetatiivne paljunemine risoomiosadega \u2013 neid v\u00f5ib samuti hautatult toiduks tarvitada \u2013 ning seemnepanga pikaajaline s\u00e4ilimine mullas.<br \/>\nArvestades naatide ohtrust ja visadust taastada kaotatud kasvualasid, ei tasu meil naadinappust peljata. Seet\u00f5ttu v\u00f5ibki m\u00f5ista, miks praktilise meelelaadiga eestlased suhtuvad enam kui kahtlevalt naatide kasvatamisse (kirjulehine vorm ilutaimena) v\u00f5i toiduks varumisse.<br \/>\nNaati varuvad paljud veendunud loodustoidu pooldajad eelk\u00f5ige suurlinnades. Nad talletavad naadilehti kas hapendatult, marineeritult, soolatult v\u00f5i kuivatatult. Igal s\u00e4ilitusviisil on omad eelised, pidades silmas hilisemat kasutamist. Happelise keskkonna m\u00f5jul naadilehed pehmenevad ja liigtugev maitse taandub.<br \/>\nSoolatud ja kuivatatud naadilehti saab kasutada toitude maitsestajana. Esimesel juhul kombineeruvad naadi ja soola koosm\u00f5ju, teisel juhul p\u00e4\u00e4sevad maksvusele naadi enda maitseomadused, mis l\u00e4htuvad eeterlikest \u00f5lidest. Mida vanemate lehtedega tegu, seda tugevam on nende maik. K\u00f5ige v\u00e4hem m\u00f5jutab naadilehtede maitset s\u00fcgavk\u00fclmutamine. Eriti suured naadis\u00f5brad kasvatavad teda isegi pottides v\u00f5i kastides, et v\u00e4rske kraam pidevalt v\u00f5tta oleks.<\/p>\n<p>Toitev\u00e4\u00e4rtuselt kasinapoolne. Energiat andvaid p\u00f5hitoitaineid leidub naadis v\u00e4he. Loomulikult on lehtede biomassis s\u00fcsivesikuid ja valke, ent esimeste seas on \u00fclekaalus seedumatud kiudaineid, eesk\u00e4tt tselluloos. Valke naadilehtedes napib, tooreid naadilehti s\u00fc\u00fces on need raskesti seeditavad ning ka aminohappeline koostis pole kiiduv\u00e4\u00e4rne. Rasvollust leidub naadilehtedes vaid j\u00e4lgedena.<br \/>\nMikrotoitainete poolest on naat m\u00e4rksa rikkalikum. Naadis\u00f6\u00f6ja saab mineraalaineid, eesk\u00e4tt kaaliumi- ja magneesiumi\u00fchendeid, samuti m\u00f5ningaid vitamiine, vesilahutuvatest vitamiini C ehk askorbiinhapet, rasvlahustuvatest v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral vitamiini E eri vorme ehk tokoferoole.<br \/>\nMuu hulgas sisaldab naat pigmente: klorof\u00fclle ja karotenoide, peale selle eeterlikke \u00f5lisid ning orgaanilisi happeid. Just mikrotoitained annavad naadilehtedele aroomi ja erilise maitse. Eeltoodud loetelust on selge, miks naati ei pruugita mitte p\u00f5hilise toidutaimena, vaid toidulisandina.<br \/>\nInnukas naadis\u00f6\u00f6ja peaks arvestama mitut asjaolu. Suurtes kogustes naadilehtede s\u00f6\u00f6mine v\u00f5ib bioaktiivsete \u00fchendite rohkuse t\u00f5ttu m\u00f5jutada organismi ainevahetust. Kindlasti ei tasuks naate s\u00fc\u00fca k\u00f5hun\u00e4\u00e4rme- ega sapip\u00f5iep\u00f5letike korral. Ja l\u00f5puks, tundlikuma seedimisega inimestel v\u00f5ivad naadiroad toimida lahtistavalt. Sel juhul on v\u00e4ljend \u201eorganismi puhastav toime\u201d t\u00e4iesti \u00fcheselt m\u00f5istetav.<\/p>\n<p>Naaditoidud praegusajal. Loodusl\u00e4hedase toitumise entusiastid valmistavad naatidest suppe. T\u00f5si, enamasti on nendes keedustes \u00fclekaalus muud toiduained, nagu puljong, piim, kali, jahu, kruubid, k\u00f6\u00f6giviljad, liha, munad v\u00f5i hapukoor.<br \/>\nV\u00e4rskest naadist tasub teha salateid koos kala, kohupiima, kodujuustu, samuti kapsa, kartuli, porgandi jt. k\u00f6\u00f6giviljadega. Salatites sobib naat h\u00e4sti teiste loodusest kogutud s\u00f6\u00f6davate taimedega.<br \/>\nNaadist v\u00f5ib valmistada p\u00fcreesid, vormiroogasid, kotlette ja omlette. Nendeski toitudes on naadilisandi k\u00f5rval t\u00e4htsamad teised k\u00f6\u00f6giviljad, tangained, rasvollus, munad, piimatooted ja maitseained. Varakevadel kogutud naadilehti kasutatakse pirukate, pannkookide, pitsade, v\u00f5ileibade jne. t\u00e4idiste v\u00f5i katetena.<br \/>\nValdavalt valmistatakse naadiroogi keetes ja hautades ehk teisis\u00f5nu: naate eelistatakse s\u00fc\u00fca termiliselt t\u00f6\u00f6deldult. V\u00e4hesed suudavad s\u00fc\u00fca naati toortoiduna. T\u00f5elised naadif\u00e4nnid aga keedavad naadist ja rabarberist v\u00f5i teistest lisanditest isegi moosi.<\/p>\n<p>1. Moora, Aliise 1981. Mida vanasti loodusest leivak\u00f5rvaseks korjati. \u2013 Eesti Loodus 32 (8): 489\u2013497.<br \/>\n2. Niiberg, Toivo; Lauringson, Enn 2007. Umbrohud t\u00fcliks ja tuluks. Maalehe Raamat, Tallinn.<br \/>\n3. Raal, Ain 2010. Maailma ravimtaimede ents\u00fcklopeedia. Eesti ents\u00fcklopeediakirjastus, Tallinn.<br \/>\n4. Rautavaara, Toivo 1998. Kuidas meie taimi kasutada. Sinisukk, Tallinn.<br \/>\n5. Slipher, Beate 2007. Korja loodusest s\u00f6\u00f6davaid taimi. Varrak, Tallinn.<br \/>\n6. Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. Emakeele selts, Tallinn.<\/p>\n<p>Urmas Kokassaar (1963) on Tartu \u00fclikooli \u00fcldbioloogia \u00f5ppej\u00f5ud. Biokeemikuna avaldanud rohkesti artikleid toidu ja toitumise teemal.<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<table cellspacing=\"0\" cellpadding=\"0\" align=\"right\">\n<tbody>\n<tr>\n<td colspan=\"3\" height=\"2\" bgcolor=\"#456235\"><img decoding=\"async\" src=\"http:\/\/www.loodusajakiri.ee\/eesti_loodus\/images\/spacer.gif\" alt=\"\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td width=\"10\">\u00a0<\/td>\n<td height=\"19\" valign=\"bottom\"><span style=\"font-family: verdana;color: #572b2b;font-size: x-small\"><strong>Urmas Kokassaar<\/strong><\/span><\/td>\n<td width=\"10\">\u00a0<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<hr size=\"1\" \/>\n<form action=\"index.php?id_a=3748&amp;id=3778\" enctype=\"application\/x-www-form-urlencoded\" method=\"post\">\n<table border=\"0\" cellspacing=\"0\" cellpadding=\"3\" width=\"90%\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td colspan=\"2\">\u00a0<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/form>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00a0Artikkel ilmunud Eesti Looduses nr. 3\/2011, blogis avaldamine koosk\u00f5lastatud autor Urmas Kokassaarega. \u00a0 Toidupuudus ja kerkivad hinnad sunnivad p\u00f6\u00f6rama pilgu heas kasvuj\u00f5us taimedele, keda inimesed on varemgi toiduks pruukinud. Harilik naat t\u00e4idab neid n\u00f5udeid.Pilguheit naadis\u00f6\u00f6mise ajaloole. Minevikus inimkonda tihti kimbutanud n\u00e4ljah\u00e4dade vastu otsiti viimases h\u00e4das abi looduses vara t\u00e4rkavatelt, m\u00fcrgitutelt, vitamiinik\u00fcllastelt, vastuv\u00f5etava maitse ja lopsaka [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[7],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1541"}],"collection":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1541"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1541\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1545,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1541\/revisions\/1545"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1541"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1541"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1541"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}