Kaks nii erinevat , samas ka \u00fchist l\u00f5imejoont sisaldavat lugemisvara. \u00dcloVooglaiu kui vanema p\u00f5lve ajaloolase tagasivaade oma lapsep\u00f5lve Saaremaal v\u00f5iks olla eelsoojenduseks Lauri Sommeri lugemisele. Ja see h\u00e4\u00e4lestumine tajumiseks, et me k\u00f5ik oleme vaid \u00fcks l\u00fcli pikas ja rikastavas\u00a0p\u00f5lvkondade ahelas,\u00a0\u00a0v\u00f5iks alguse saada millalgi 5. \u00a0klassis raamatuga \u201e Vanaisa\u201c . \u00a0Nii \u00a0\u00f5petlikult m\u00f5nusat\u00a0lugemisvara oleks patt koolis ja koduseski kooskasvamises kasutamata j\u00e4tta.\u00a0M\u00f5nus huumor, \u00fchine tegutsemine, napid, aga valitud ja h\u00e4sti suunatud \u00fctlemised, jutud, mis saavad r\u00e4\u00e4gitud siin ja praegu ilma, \u00a0igasuguse n\u00e4\u00e4gutamiseta. Kasvamine \u00a0\u00a0pedagoogitsemiseta, l\u00e4bi usalduse ja teha laskmise tunnustuse, siiski vaikimisi alati kohal olles.\u00a0\u00a0K\u00f5lab vist trafaretselt, aga mulle pakkus naudingut ja soovin v\u00e4ga, et see raamat leiaks tee paralleelselt \u00a0mitme eri p\u00f5lvkonna lugemislauale. Ehk ei ole see veel kadunud aeg…<\/p>\n
Lauri Sommeri \u201eR\u00e4estu raamat\u201c \u2013 \u00a0noorema tundliku \u00a0mehe eneseleidmise l\u00f5pmatu teekond, h\u00f5lmates esivanemate rikkalikku tavade ja kommete s\u00fcgavat tunnetamist, L\u00f5una-Eesti maastikku ja \u00a0Artur Adsoni ning Juhan Jaigi \u00a0\u201eV\u00f5ro varanduse\u201c j\u00e4lgede ajamist, muistsete m\u00e4rkide otsimist eneses ja \u00fcmbritsevas.<\/p>\n
\u201e Sest mis on keegi ilma kodu ja kodumaata \u2013 allak\u00e4ija, keda on raske jalule aidata. Paik settib inimesse aastatega ja inimese olemus imbub maastikku ja hoonete seintesse, nagu j\u00e4\u00e4ks kivi pinnale kerge tuulejoon. Ta on seal alles kuni ilma otsani.\u201c<\/p>\n
\u201e Mulle meeldib tunne, mis neil kividel istudes kontidesse t\u00f5useb. Et ammu on praegu . Ja praegu on ammu. Sissek\u00e4igud aega.\u201c<\/p>\n
\u201eJah, need eri p\u00f5lvede nukrad asjad. Vanemate ja vanavanemate s\u00fcdamed t\u00f5mbuvad valust kokku j\u00e4reltulijate kannatusi n\u00e4hes. Lapsed ja lapselapsed taipavad eelk\u00e4ijate raskusi tihti alles takkaj\u00e4rgi. Ja peaaegu k\u00f5ikjal on vaikimise osa. Olnud r\u00f5\u00f5me avaldatakse lahkemalt, kuid need on ka v\u00e4hemuses siin mornil maal. Ja neist on raske nii jutustada, et kuulaja aru saaks ja naerataks. Saame nii tihti \u00fctlemata j\u00e4tmiste meistriteks, et teadasaamised tabavad meid seda r\u00e4ngemalt. Mitmed r\u00e4\u00e4kimata j\u00e4\u00e4nud seigad takistavad mul veel praegugi oma suguv\u00f5sa laiema pildi m\u00f5istmist. Muidugi on m\u00f5nda \u00f5udust tervislikum maha matta, kuid ei tea, kas ta sealtki kodu k\u00e4ima ei hakka. On mingi diskreetsus olemas, aga ka vajadus haarata elu platood kui tervikut ja siis ei ole need s\u00fcndmused enam kellegi eraomandus. Yksteiselt \u00f5pime inimlikkust. Tunnistame ammujuhtunud r\u00f5\u00f5mu ja kurbust, paneme need oma h\u00f5isete ja nukrustega k\u00f5rvuti ja saame ehk midagi selgeks. Polnud s\u00fcda enne teisiti rinnus kui nyyd. Ja karmasidemes on kiude, mis ei kulu. Kes on meis t\u00f5eliselt elanud, need j\u00e4\u00e4vad sadadeks kehastusteks ja p\u00f5hjustavad meiega juhtuva tuuma. Pindmine m\u00e4lu v\u00f5ib n\u00f5rkeda, kuid sisetunne s\u00e4ilib nagu kasvamise aastaringid puus. Ootamatutes meenumistes ja unen\u00e4gudes alastub j\u00e4lle k\u00f5ik.\u201c<\/p>\n
\u201eLaulud- selle muistse tunnetusvahendi t\u00f5mme on tugev ja sisemust muutev. Helin sinu l\u00e4hedal, mida ei tohi maha magada. Rahvalaulud on muistne k\u00f5rgtaseme luule, millest uus aeg on meid \u00e4ra l\u00f5iganud. Lumiharjaga m\u00e4gi, mille tippu viib pikk ja j\u00e4rsk rada.<\/p>\n
Nagu iga t\u00f5elist oskust, \u00f5pitakse laulmist eluaeg. M\u00f5ndagi lugu tuleks osata rahule j\u00e4tta, et hiljem piinlik poleks. Enamik lauljaid kordab teistelt saadut. M\u00f5ni leiab iidseid seoseid. Teda asub lauluaeg muutma. Siis ei laulda enam ainult seltskonna v\u00f5i v\u00e4ljapaistmise m\u00f5ttes, vaid ka omaette, sest see on saanud eluviisiks. Ja tulemuseks pole enam \u201eesitus\u201c, vaid s\u00fcndmused, v\u00e4rvid ja mahl, keha ja vaimu liikumine. V\u00f5i isegi ingli tiival\u00f6\u00f6k, lauludega ennustamine ja kuulajate \u00fcmber voolimine. See on v\u00f5imas tunne. Kui vana laul v\u00f5i laulmata meloodia v\u00e4ravana avaneb.\u201c<\/p>\n
\u201ePuud tulevad ja l\u00e4hevad, aga kestab tunne, et nende ligidus muudab kuidagi inimeste elulaadi. Puudel on mulle \u00f5petada rohkem, kui ma eluajaga neilt \u00f5ppida j\u00f5uan. Nad kustutavad minu seest ebavajaliku\u201c<\/p>\n
Nii kirjutab mees, kes on leidnud koha, mis puudutab ta tuuma, kus ta on k\u00f5ige rohkem enda n\u00e4gu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kaks nii erinevat , samas ka \u00fchist l\u00f5imejoont sisaldavat lugemisvara. \u00dcloVooglaiu kui vanema p\u00f5lve ajaloolase tagasivaade oma lapsep\u00f5lve Saaremaal v\u00f5iks olla eelsoojenduseks Lauri Sommeri lugemisele. Ja see h\u00e4\u00e4lestumine tajumiseks, et me k\u00f5ik oleme vaid \u00fcks l\u00fcli pikas ja rikastavas\u00a0p\u00f5lvkondade ahelas,\u00a0\u00a0v\u00f5iks alguse saada millalgi 5. \u00a0klassis raamatuga \u201e Vanaisa\u201c . \u00a0Nii \u00a0\u00f5petlikult m\u00f5nusat\u00a0lugemisvara oleks patt koolis […]<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[5],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1641"}],"collection":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1641"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1641\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1646,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1641\/revisions\/1646"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1641"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1641"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1641"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}