{"id":1875,"date":"2013-01-22T17:42:41","date_gmt":"2013-01-22T14:42:41","guid":{"rendered":"http:\/\/raamat.tartuvv.ee\/?p=1875"},"modified":"2013-01-24T12:30:18","modified_gmt":"2013-01-24T09:30:18","slug":"klassik-versus-klassik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/?p=1875","title":{"rendered":"Klassik versus klassik"},"content":{"rendered":"

A. H. Tammsaare 135. aastap\u00e4eva n\u00e4itust raamatukogus v\u00e4lja pannes\u00a0sattus \u00a0taas k\u00e4tte T\u00f5nu \u00d5nnepalu esseekogumik “Ainus armastus”. \u00d5nnepalu m\u00f5tisklus\u00a0“Tammsaare kui eestluse alustekst\/eestlase pealistekk”\u00a0m\u00f5jus \u00a0esmakordsel lugemisel pisut ketserlikunagi,\u00a0 tuletades \u00a0meelde, et keskkooliaegne Tammsaare on ikka veel \u00fcle lugemata…Allj\u00e4rgnevalt m\u00f5ned tsitaadid sealt.<\/strong><\/p>\n

Tammsaare kirjutus ja samamoodi tema proosa lugemine on nagu soos m\u00e4ttalt m\u00e4ttale h\u00fcppamine, nagu metsaheinamaadel ja sookarjamaadel hulkumine, \u00fches\u00f5naga karjapoisip\u00e4ev (lk. 46).<\/p>\n

Tema eesti keel oli veel ehtne, koolis \u00e4ra solgutamata. Tal oli veel \u00f5nn saada haridus vene ja saksa keeles. Ladina, kreeka ja prantsuse keelt tundis ta ehk m\u00f5nel m\u00e4\u00e4ral ka. Nii kuulus ta veel sellesse eesti haritlaste p\u00f5lvkonda, kes said aru, mida nad r\u00e4\u00e4kisid. Kellele s\u00f5nade t\u00e4hendus – aga suur jagu eesti keele s\u00f5nu tulevad neist keeltest – polnud veel saladus. N\u00fc\u00fcd on eesti keel oma p\u00e4ritolust justkui \u00e4ra amputeeritud, teda \u00f5pitakse nagu p\u00f5rsast kotis ja r\u00e4\u00e4gitakse samuti umbes – t\u00e4pselt, hea \u00f5nne peale (lk. 48).<\/p>\n

<\/p>\n

Ma arvan, et Tammsaarest tehti s\u00e4\u00e4rane suur rahvuslik monument, \u00a0oli suur eksitus. V\u00f5ib-olla on see alateadlik soov Tammsaaret mitte lugeda, temast m\u00f6\u00f6da vaadata, sest monumendist vaatavad k\u00f5ik m\u00f6\u00f6da (t\u00fchik vaatev\u00e4ljas). Tammsaarest on saanud kimp aforisme, pidup\u00e4evatsitaate, rahvuslikke loosungeid, mis on v\u00e4ljakistult omandanud tihti lausa vastupidise t\u00e4henduse \u00a0sellele, mis neil on raamatutes, kontekstis. Tammsaare lugemine oleks siis \u00f5ieti ebarahvuslik tegevus, rahvuse \u00f5\u00f5nestamine, anamnees, kust v\u00f5ib v\u00e4lja tulla n\u00e4iteks, et eesti aeg ei olnudki nii ilus ja et eestlane olla on p\u00e4ris keeruline. Tammsaare polnud mitte eestluse ideoloog, vaid eestlase vaatleja, peegel, ja kui soovime, siis ka kriitik. Aga eestlane (mina, talupoiss) ei armasta peeglit. Eestlasele pole iialgi \u00f5igust antud, sellep\u00e4rast ta jonnib oma \u00f5igusega ka siis, kui ta peeglist n\u00e4eb, et tal \u00f5igus pole. Ega lepi lihtsa t\u00f5ega, mis paistab peeglist. T\u00f5de peab ikka olema midagi suurt ja v\u00e4gevat nagu kaigas, mis vastase tummaks l\u00f6\u00f6b. (lk. 50)<\/p>\n

T\u00f5e ja \u00f5iguse tagaajamisest on tehtud eestlase peaheadus, kuigi Tammsaarel on see ennemini peahalbus: \u00a0see teeb inimese kurjaks ja kalgiks, sunnib teda maha salgama need kaks asja, mis Tammsaare silmis on t\u00f5est ja \u00f5igusest selgelt \u00fclemad: elu ja armastuse. Siin on t\u00f5esti asja tuum, see miks Tammsaarest ei saa teha rahvuslast ega eestluse alustala. Nii rahvuslase kui kelle tahes teise usukuulutaja jaoks on t\u00f5de ja \u00f5igus igal juhul \u00fclemad asjad kui elu ja armastus, sest elu ja armastus astuvad t\u00f5e ja \u00f5iguse seatud piiridest tingimata varem v\u00f5i hiljem \u00fcle, nii \u00f6elda valele poolele. Tammsaare on j\u00e4relej\u00e4tmatult sellise kurjaks tegeva usu ja kangeks tegeva t\u00f5earmatuse vastu, v\u00f5i siis inimene ongi t\u00f5de. (lk. 50)<\/p>\n

See omap\u00e4rane usuehitamine – kirikuta ja agnostilise eesti lunastuseusu, inimeseusu ehitamine – paistab olevat Tammsaare sala\u00fclesaane, mida ta kunagi ei unusta (lk. 57).<\/p>\n

Tammsaare on korraga kole palju asju minu jaoks. Ja vahel pole ta nagu midagi. Ta on jutuvestja, muinasjutuvestja, lihtsameelne imedearmastaja, seltskonnakroonik, kodukootud filosoof – targutaja ja kirjutamisse armunud \u00fcksildane armastusejanune hing, naiselik uneleja. K\u00f5igele lisaks on ta kirjutanud esimese p\u00e4ris eesti evangeeliumi. Kuid see on korraga liiga isiklik ja liiga (\u00fcld)inimlik, et kanda korraga sellist umbisikulist ja piiratud asja nagu eestlus. Aga eestlasel v\u00f5ib temast k\u00fcll veelgi kasu olla, kasv\u00f5i m\u00e4lu v\u00e4rskendamiseks, meeldetuletuseks, kust sa tuled, mis sa kord oled olnud ja mis sul ikka veel pooleli on (lk, 58).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

A. H. Tammsaare 135. aastap\u00e4eva n\u00e4itust raamatukogus v\u00e4lja pannes\u00a0sattus \u00a0taas k\u00e4tte T\u00f5nu \u00d5nnepalu esseekogumik “Ainus armastus”. \u00d5nnepalu m\u00f5tisklus\u00a0“Tammsaare kui eestluse alustekst\/eestlase pealistekk”\u00a0m\u00f5jus \u00a0esmakordsel lugemisel pisut ketserlikunagi,\u00a0 tuletades \u00a0meelde, et keskkooliaegne Tammsaare on ikka veel \u00fcle lugemata…Allj\u00e4rgnevalt m\u00f5ned tsitaadid sealt. Tammsaare kirjutus ja samamoodi tema proosa lugemine on nagu soos m\u00e4ttalt m\u00e4ttale h\u00fcppamine, nagu metsaheinamaadel ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[7,5],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1875"}],"collection":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1875"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1875\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1880,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1875\/revisions\/1880"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1875"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1875"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1875"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}