{"id":2423,"date":"2013-05-31T15:56:11","date_gmt":"2013-05-31T12:56:11","guid":{"rendered":"http:\/\/raamat.tartuvv.ee\/?p=2423"},"modified":"2015-01-27T13:23:29","modified_gmt":"2015-01-27T10:23:29","slug":"erinevad-tulevikuvisioonid-uks-hullem-kui-teine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/?p=2423","title":{"rendered":"Erinevad tulevikuvisioonid – \u00fcks hullem kui teine …"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

Tulevikustsenaariume k\u00e4sitlevad romaanid on mind kui kirglikku ulmekirjanduse lugejat alati paelunud. Viimaste aegade jooksul on ilmunud \u00fcsna mitmeid tulevikuteemalisi teoseid, mis l\u00e4hemal vaatlusel on k\u00f5ik antiutoopiate hulka kuuluvad.<\/p>\n

H.R. Giger – Birth Machine\u00a0<\/h4>\n

\u00a0<\/p>\n

Sageli on romaani alguses tegu mitmesuguste globaalsete katastroofidega, mille \u00fcksikutele elluj\u00e4\u00e4jatele algab raske v\u00f5itlus elluj\u00e4\u00e4mise eest.
\nTeiseks valdkonnaks on erinevad rangelt kontrollitud \u00fchiskonnad, millest\u00a0\u00fcks tundub olevat hullem kui teine. Enamasti on sellisel juhul peategelaseks inimesed, kes\u00a0hakkavad m\u00e4rkama\u00a0\u00fchiskonna puudusi ja ei suuda enam vanaviisi elada, mis viib l\u00f5puks v\u00e4ltimatu konfliktini \u00fchiskonnaga.<\/p>\n

Kui hakkasin meelde tuletama ka ammu ilmunud utoopiaid, siis selgus, et ainsat\u00a0\u00a0peaaegu helget tulevikustsenaariumi kirjeldas oma romaanis “Andromeeda udukogu” Ivan Jefremov.\u00a0\u00a0
\nTekib k\u00fcsimus, et kas t\u00f5esti on helge tulevik nii l\u00e4ila teema, et sellest ei viitsita kirjutada v\u00f5i siis ei suuda kirjanikud ka ise\u00a0helgesse tulevikku uskuda.
\nKuigi mitmete teistegi teoste l\u00f5pud on optimistlikud ning tulevikkujaatavad, kerkib v\u00e4gisi p\u00e4he m\u00f5te, et kui kirjanikud on piisavalt leidlikud selliseid \u00fchiskondi ja maailmal\u00f5ppe v\u00e4lja m\u00f5tlema, siis kas ei leidu “hakkajaid inimesi” (aktiivseid hulle), kes need v\u00f5i veelgi ebameeldivamad stsenaariumid\u00a0\u00fckskord ka ellu viivad.
\nV\u00f5imatu see pole…<\/p>\n

J\u00e4rgnevalt m\u00f5ningaid huvitavamaid n\u00e4iteid:<\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/h4>\n

\u00c4\u00c4RMUSLIKUD TULEVIKU\u00dcHISKONNAD:<\/span><\/h4>\n

\u00a0<\/span><\/h4>\n

Veronica Roth, \u201cLahkul\u00f6\u00f6ja\u201d, \u201cM\u00e4ssaja\u201d, “Murdmatu”<\/strong><\/span><\/h4>\n

Geenimanipulatsioonide tulemusena tekkinud kodus\u00f5ja j\u00e4rel on Ameerika \u00fchiskond jagunenud teadlasteks, valitud linnades elavateks katsealusteks ja\u00a0lihtsalt t\u00e4htsusetuks elanikkonnaks.
\nEksperimendis osalevate linnade elanikkond on jagatud viieks erinevaks killaks. Neist iga\u00fcks on p\u00fchendunud \u00fche vooruse hoidmisele \u2013 Siirad viljelevad ausust, Isetud ennastsalgavust, Kartmatud julgust, Erudiidid tarkust ning S\u00f5bralikud rahumeelsust. <\/span>Kild on k\u00f5ige t\u00e4htsam. K\u00f5ik 16-aastaseks saanud noored peavad seet\u00f5ttu \u00fchel kindlal p\u00e4eval tegema p\u00f6\u00f6rdumatu valiku, millisesse kilda nad edaspidi kuuluma hakkavad. Hilisem killakuuluvus m\u00e4\u00e4rab kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud elu nende k\u00e4itumise, s\u00f5brad, elukoha, t\u00f6\u00f6 ning isegi riietuse. Valimise eel tuleb igal noorel aga sooritada test, mis selgitab iga\u00fche jaoks v\u00e4lja just talle sobiva killa.\u00a0<\/span><\/p>\n

Scott Westerfeld, \u201cInetud\u201d, \u201cIlusad\u201d, \u201cErilised\u201d, \u201cV\u00e4lised\u201d<\/span><\/h4>\n

Praeguse maailma kokkuvarisemise j\u00e4rel tekkinud \u00fclikontrollitud \u00fchiskonnas opereeritakse k\u00f5ik inimesed 16-aastaseks saades sundkorras v\u00e4limuselt t\u00e4iuslikuks, et keegi ei saaks end tunda alav\u00e4\u00e4rse ja inetuna. Uutel ilusatel noortel algab seej\u00e4rel imeline, l\u00f5bus ja muretu elu, kus \u00fcks pidu j\u00e4rgneb teisele ja \u00fcmberringi on ainult ilusad inimesed. K\u00f5ik lapsed unistavad ainult kauniks saamisest, teadmata, et ilus olemisega kaasneb ka nn udup\u00e4isus ehk vaimuerksuse kadumine\u2026 Ainsana s\u00e4ilib terav m\u00f5istus \u201cerilistel\u201d, kelle \u00fclesandeks on \u00fchiskonna juhtimine\/kontrollimine.<\/span><\/p>\n

Lois Lowry, \u201cAndja\u201d<\/span><\/h4>\n

Kogukonna inimestele on kindlustatud rahulik ja \u00fcdini turvaline elu, kust puuduvad hirm ja valu, aga samas ka r\u00f5\u00f5m ja armastus, kontrastid ja v\u00e4rvid. Inimestel on k\u00fcll harmooniline elu, kuid neil endil puuduvad v\u00e4himadki valikud. K\u00f5ik on reglementeeritud, normeeritud, ette m\u00e4\u00e4ratud s\u00fcnnist kuni surmani. Kindlal ajal v\u00f5ib hakata kandma n\u00f6\u00f6pidega r\u00f5ivaid\u00a0 ja t\u00e4iskasvanu soengut, saada oma jalgratta ja Vanemate Kogu poolt kogu eluks m\u00e4\u00e4ratud elukutse, hakata endale taotlema abikaasat ja lapsi\u2026 Kogukonnas elavatel inimestel on v\u00f5imalus neile reeglitele alluda v\u00f5i kogukonnast (laibakotis) lahkuda.<\/span><\/p>\n

Suzanne Collins, \u201cN\u00e4ljam\u00e4ngud\u201d<\/span><\/h4>\n

Kunagise P\u00f5hja-Ameerika varemetele on t\u00f5usnud Panem, riik, mis koosneb s\u00e4ravast Kapitooliumist ja 13 puruvasesest\u00a0 tootmispiirkonnast. Kapitooliumi elanike oodatuimaks (kardetuimaks) meelelahutuseks on iga-aastased N\u00e4ljam\u00e4ngud, mida korraldatakse karistuseks ringkondade kunagise \u00fclest\u00f5usu eest Kapitooliumi vastu. See on v\u00f5itlus elu ja surma peale\u00a0suurel looduslikul areenil televisiooni otseeetris. M\u00e4ngudele valitakse igast ringkonnast \u00fcks poiss ja \u00fcks t\u00fcdruk vanuses 12-18 aastat. M\u00e4ngude v\u00f5itmine t\u00e4hendab kuulsust ja rikkust, kaotus aga kindlat surma.\u00a0<\/span><\/p>\n

Marie Lu, \u201cLegend\u201d<\/span><\/h4>\n

Kunagisi Ameerika \u00dchendriike laastavad orkaanid ja \u00fcleujutused ning s\u00f5da kahe osapoole, vabariigi ja kolooniate vahel. Suur osa elanikkonnast elab \u00e4\u00e4rmises vaesuses, lisaks laastab nende elurajoone biolaborites loodud katk. K\u00f5ik 10-aastased lapsed on kohustatud l\u00e4bima katsed, mille tulemused on nende tuleviku v\u00f5tmeks. H\u00e4id tulemusi saavutanuid ootavad head koolid ja tasuv t\u00f6\u00f6, kehva tulemuse saavutanuid t\u00f6\u00f6laagrid ja varajane surm\u2026<\/span><\/p>\n

Robert A. Heinlein, \u201cKuu on karm armuke\u201d<\/em><\/span><\/h4>\n

21. sajandi teisel poolel on Kuust saanud Maa karistuskoloonia, kuhu saadetakse kurjategijaid ja poliitilisi \u00f5\u00f5nestajaid. Kuul elatakse maa-alustes asumites, elamise tehnilist k\u00fclge korraldab m\u00f5tlev superarvuti Mike. Kogu vajalik kaubavahetus Maa ja Kuu vahel toimub\u00a0vastava katapuldi abil liigutatavate laevadega… K\u00fc\u00fcditatute hinges p\u00f5leb unistus vabadusest ja nii puhkeb Kuul Maa \u00fclemv\u00f5imu vastu suunatud revolutsioon.<\/span><\/p>\n

Isaac Asimov, “Teraskoopad”<\/span><\/h4>\n

Kauge tuleviku inimkond elab Maal suletud hiigellinnades,\u00a0 mis on \u00fcmbritsevast t\u00fchermaast ning taevast\u00a0 barj\u00e4\u00e4ridega eraldatud. Peamiseks transpordivahendiks \u00fclerahvastatud linnades on liikurteed, linnaelanike individuaalsed k\u00f6\u00f6gid ja vannitoad on asendunud \u00fchiskondlikega. Liha on muutunud luksuskaubaks, toiduks kasutatakse peamiselt p\u00e4rmitooteid ja h\u00fcdropooniliselt kasvatatud taimi. Tootmises ja teeninduses kasutatakse roboteid. Kunagised kolooniad teistel planeetidel on iseseisvunud ja nende v\u00e4lisilmlastest elanikud muretsevad ummikusse j\u00f5udnud Maa tuleviku p\u00e4rast.<\/span><\/p>\n

Ray Bradbury, \u201c451\u00b0 Fahrenheiti\u201d
\n<\/strong>Tulevikumaailm, kus on keelatud raamatud ning tulet\u00f5rjujate peamiseks \u00fclesandeks on\u00a0allesj\u00e4\u00e4nud raamatute ja nende omanike p\u00f5letamine.<\/span>
\nVaba aega veedetakse l\u00f5bustusparkides, kohvikus anekdoodimasinat kuulates, sportm\u00e4nge m\u00e4ngides, autodega kihutades v\u00f5i kodus hiiglasuurte telekraanide ees interaktiivseid seebiseriaale vaadates. Keegi ei kuula kedagi, isegi \u00fcksteisega t\u00f5siselt r\u00e4\u00e4kimine ning m\u00f5tlemine on peaaegu kadumas\u2026 Elu on muutunud \u00fcheks suureks karusselliks\u2026<\/span><\/p>\n

\u00a0George Orwell, \u201e1984\u201d<\/span><\/h4>\n

Maailm jagatud kolmeks omavahel pidevalt s\u00f5divaks superriigiks. Neist totalitaarne Okeaania sarnaneb Stalini Venemaaga, kuid\u00a0 Suure Venna kui valitseva Partei liidri kultus on omandanud veelgi suuremad m\u00f5\u00f5tmed.<\/span>
\nPartei hoiab inimesi pideva j\u00e4relvalve ja hirmu seisundis. Inimesed kaovad \u00f6\u00f6siti j\u00e4ljetult. Televiisorid t\u00f6\u00f6tavad \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt, teostades katkematut ajupesu ning j\u00e4lgides igat ruumis olevat heli ja pilti. Parteil kolm loosungit on: S\u00d5DA ON RAHU. VABADUS ON ORJUS. TEADMATUS ON J\u00d5UD. Valitsus jaguneb 4 ministeeriumi vahel: T\u00f5eministeerium tegeleb informatsiooni, meelelahutuse, hariduse ja kunstiga; Rahuministeerium tegeleb s\u00f5jaga; Armastusministeerium kaitseb seaduslikkust ja korda; K\u00fclluseministeerium vastutab majanduselu eest.<\/span><\/p>\n

Aldous Huxley, “Hea uus ilm”<\/span><\/h4>\n

Teos d\u00fcstoopilisest tulevikust, kus inimesi kujundatakse varajasest lapsep\u00f5lvest “Hea Uue Ilma” \u00f5nnelikeks kodanikeks.<\/span>
\n\u00dchiskonna liikmed ei s\u00fcnni vaid nad luuakse katseklaasis, jaotatakse vastavalt \u00fchiskonna vajadustele kastidesse ning neist kasvatatakse aastaid kestva sugestiooni ning reflekside kujundamise abil t\u00e4pselt sellised inimesed, nagu konkreetne \u00fchiskond hetkel n\u00f5uab.<\/span>
\nK\u00f5ik inimesed on kohustatud v\u00f5imalikult palju tarbima, valitsevaks on loosung: “Iga\u00fcks kuulub iga\u00fchele!”<\/span><\/p>\n

\u00a0<\/strong>Arthur C. Clarke,<\/strong> \u201cLinn ja t\u00e4hed\u201d
\n<\/strong>Meie planeedil on\u00a0 vaid 2 keset l\u00f5putut k\u00f5rbe asuvat teineteisest eraldatud tsivilisatsiooni: hiigellinn Diaspar ning Lys. Metsadest, rohumaadest ning v\u00e4ikestest asulatest koosneva Lysi inimesed on meiega\u00a0sarnased, nende eluaeg on piiratud, nad saavad muistsete inimeste kombel j\u00e4rglasi ning valdavad telepaatiat.<\/span>
\nDiaspar erineb Lysist t\u00e4iesti. Selle linna\u00a0 elanikud on praktiliselt surematud. Nad elavad kindla s\u00fcsteemi j\u00e4rgi, mida juhib Keskarvuti ning teenindavad masinad. Inimesed ei s\u00fcnni loomulikul teel, vaid v\u00e4ljuvad Loomehallist t\u00e4iskasvanutena, elavad vananemata linnas 1000 aastat ja naasevad siis uuesti M\u00e4lupanka, et teatud aja p\u00e4rast uuele ringile asuda. Iga\u00fcks elab mitu korda…<\/span><\/p>\n

Ivan Jefremov , \u00abAndromeeda udukogu\u00bb<\/span><\/h4>\n

Romaan helgest tulevikust, \u00a0inimeste grandioossetest teaduslikest saavutustest ja taotlustest, astronautide kartmatutest lendudest ja kosmose vallutamisest kommunistliku \u00fchiskonna ajastul.
\nN\u00e4lg, viletsus ja s\u00f5jad on kaotatud, asjade omamine on kaotanud t\u00e4htsuse. Uudne aatomienergia ei tekita ohtlikke j\u00e4\u00e4tmeid. Kogu planeet ja selle kliima on \u00fcmber kujundatud maksimaalselt kasutoovaks.
\n<\/span>Lapsed ei kasva vanemate juures vaid koolilinnakutes. Inimesed omandavad pika elu jooksul mitmeid erinevaid k\u00f5rgharidusi ja vahetavad vastavalt mitu korda elukutset.\u00a0T\u00f6\u00f6,\u00a0v\u00f5itlus loodusj\u00f5ududega, takistuste \u00fcletamine, uute majanduse ja teaduse arendamise \u00fclesannete lahendamine on\u00a0inimeste jaoks vajadus ja \u00f5nn.\u00a0
\nSuure Ringi ajastu v\u00f5imaldab suhtlemist kaugete tsivilisatsioonidega ning\u00a0\u00fclipikki mehitatud kosmoselende.<\/span><\/p>\n

\u00a0<\/h4>\n

ERINEVAD N\u00c4GEMUSED MAAILMAL\u00d5PUST:<\/span><\/h4>\n

\u00a0<\/span><\/h4>\n

James Dashner, Lab\u00fcrindijooksja\u201d, “P\u00f5lenu katsed”<\/span><\/h4>\n

Ootamatute \u00fclitugevate p\u00e4ikesepursete tagaj\u00e4rjel on suur osa planeedist p\u00f5lenud t\u00fchermaaks.\u00a0\u00a0Miljonid inimesed on hukkunud ning tsivilisatsioon kokku varisenud. K\u00f5ige tipuks on salajasest laboratooriumist v\u00e4lja p\u00e4\u00e4senud kohutav haigus, mille tulemusena muutuvad nakatunud m\u00f5istusetuteks olenditeks.<\/span><\/p>\n

Justin Cronin, \u201cTeekond\u201d, <\/em>“Kaksteist”<\/span><\/h4>\n

USA s\u00f5jav\u00e4e biokeemia uurimisprojekt l\u00e4heb nurja ning ohtliku viirusega nakatatud katsealused p\u00e4\u00e4sevad vabadusse. Tsivilisatsioon variseb \u00fche \u00f6\u00f6ga kokku ning v\u00e4hesed elluj\u00e4\u00e4nud peavad \u00f5ppima elama uutes tingimustes. Inimesed sulgevad end kindlustesse, mida valvatakse hoolega, sest v\u00e4ljas luusivad kohutavad n\u00e4ljased ja verejanulised olendid.<\/span><\/p>\n

Stephen King, \u201cMobla\u201d<\/span><\/h4>\n

\u00dchel p\u00e4rastl\u00f5unal muudab k\u00f5igi mobiilioperaatorite v\u00f5rkude kaudu saadetud signaal selle saajad ebainimlikeks, metsikuteks, m\u00f5rvarlikeks ja m\u00f5tlematuteks.<\/span>
\nNende jaoks, kellel \u00f5nnestus r\u00fcnnakust k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4da, muutub peamiseks see, kuidas katastroofi tulemustega toime tulla ja edasi elada.<\/span><\/p>\n

Risto Isom\u00e4ki, “Sarasvati liiv”<\/span><\/h4>\n

Teadlased avastavad, et Atlantis\u00a0eksisteeris kunagi reaalselt, kuid vajus merre.
\nKui Gr\u00f6\u00f6nimaa 2020. aastatel mandrij\u00e4\u00e4 sulamise tagaj\u00e4rjel merre s\u00f6\u00f6stab, tekib tohutu megatsunami, mis h\u00e4vitab suure osa\u00a0planeedi elanikkonnast. Tsunamile j\u00e4rgneb Golfi hoovuse peatumine ning j\u00e4rsk kliima jahenemine.\u00a0Peagi lainetab Euroopa kohal\u00a0vesi…<\/span><\/p>\n

Denis Marquet, \u201cViha\u201d<\/strong><\/span><\/h4>\n

Ameerikat on tabanud epideemiapuhangud, mis l\u00f5pevad kiire surmaga. Inimesi r\u00fcndavad ka loomad ning taimed. Inimkond elab ja s\u00f6\u00f6b valesti. Suurt\u00f6\u00f6stused\u00a0 t\u00f5ukavad meid aina tagant, eemaldades meid loodusest ja loomulikkusest. Me s\u00f6\u00f6me industriaalset t\u00f6\u00f6deldud toitu, mis pole enam elava energia edasikandja. Kes aga s\u00f6\u00f6b\u00a0 ja\u00a0 elab \u00f5igesti, haigeks ei j\u00e4\u00e4.<\/span>
\nTagatipuks tahab Emake Maa inimestest lahti saada, sest inimkond h\u00e4vitab teda. Maa on v\u00e4sinud ja paiskab valla globaalsed katakl\u00fcsmid, eesm\u00e4rgiks enesepuhastumine.<\/span><\/p>\n

Frank Sch\u00e4tzing, \u201cParv\u201d (1., 2. osa)<\/strong><\/span><\/h4>\n

\u00a0Briti Columbia rannikul leiavad aset \u00f5udsed muutused vaaladega. Samal ajal Norra satuvad naftaeksperdid\u00a0veidrate organismide otsa, mis on\u00a0katavad merep\u00f5hjas sadu ruutkilomeetreid. Randadele roomavad m\u00fcrgised meriv\u00e4hid, Golfi hoovust \u00e4hvardab seiskumine…<\/span>
\nTeadlaste r\u00fchm kardab, et tegu pole juhuslike kokkusattumustega. K\u00f5ik m\u00e4rgid viitavad sellele, et r\u00fcnnaku taga on teadvus, mis seda suunab.<\/span>
\nN\u00e4ib, et meri ei talu enam seda, mida inimesed oma planeediga on teinud ja j\u00e4tkuvalt teha kavatsevad, ning on n\u00fc\u00fcd otsustanud nad h\u00e4vitada, nagu h\u00e4vitatakse kahjureid. J\u00e4rgnevad maav\u00e4rinad, tsunamid\u2026<\/span><\/p>\n

John Wyndham, \u201cTrifiidide p\u00e4ev\u201d<\/span><\/h4>\n

Maal levib uus taimeliik, mis suudab liikuda ja oma m\u00fcrgiga isegi tappa. \u00dchel \u00f6\u00f6l toimunud vaatem\u00e4ngulise meteoriidisaju t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4vad k\u00f5ik selle vaatajad \u00fcle\u00f6\u00f6 pimedaks. Senine maailmakord kaob ning v\u00e4hesed elluj\u00e4\u00e4nud peavad \u00fcritama ellu j\u00e4\u00e4da ning ilma elektri, toidupoodide, riidekaupluste, ehitusfirmade, kraanivee ja kanalisatsioonita hakkama saada.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tulevikustsenaariume k\u00e4sitlevad romaanid on mind kui kirglikku ulmekirjanduse lugejat alati paelunud. Viimaste aegade jooksul on ilmunud \u00fcsna mitmeid tulevikuteemalisi teoseid, mis l\u00e4hemal vaatlusel on k\u00f5ik antiutoopiate hulka kuuluvad. H.R. Giger – Birth Machine\u00a0 \u00a0 Sageli on romaani alguses tegu mitmesuguste globaalsete katastroofidega, mille \u00fcksikutele elluj\u00e4\u00e4jatele algab raske v\u00f5itlus elluj\u00e4\u00e4mise eest. Teiseks valdkonnaks on erinevad rangelt […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[5],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2423"}],"collection":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2423"}],"version-history":[{"count":115,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2423\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2548,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2423\/revisions\/2548"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2423"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2423"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2423"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}