Teel olemise \u00a0ja uue kogemise kihku olen\u00a0 ikka p\u00f5hjendanud endale l\u00e4hemale j\u00f5udmise sooviga. Seekordse Sitsiilia reisi ootuses loetud raamat aga h\u00e4\u00e4lestas mind pisut teise nurga alt, pakkudes\u00a0samas \u00a0ka hulganisti \u00a0\u00e4ratundmise r\u00f5\u00f5mu. Italo Calvino raamat “N\u00e4htamatud linnad” on fantaasiarikas, kohati filosoofiasse kalduv l\u00fchipaladest koosnev m\u00f5tisklus naisenime kandvatest olematutest linnadest, mida Marco Polo kirjeldab Hubilai -khaanile.\u00a0 Iga linnaga on seotud mingi m\u00e4rks\u00f5na: igatsus, surm, m\u00e4lestus, m\u00e4rgid, taevas, silmad, vahetused. Need v\u00e4ljam\u00f5eldud linnad m\u00f5juvad kui eluetapid, kui olemise seisundid, kui m\u00e4lu peegeldused.<\/p>\n
“On linnu,\u00a0mis hoolimata aastatest ja korduvatest \u00fcmberehitustest kujundavad oma elanike soove, ning linnu, mis tuuakse ohvriks elanike soovidele v\u00f5i kus mingeid soove enam ei s\u00fcnnigi.”<\/p>\n
“… linnad, mis l\u00e4bi aastate ja muudatuste annavad kuju igatsustele ning need, kus igatsused h\u00e4vitavad linna v\u00f5i h\u00e4vitab linn igatsused” \u00a0(lk. 28)<\/p>\n
“Ka linnad arvavad, et nad on kerkinud t\u00e4nu m\u00f5tetele v\u00f5i juhusele, kuid \u00fcks ega teine suuda linnam\u00fc\u00fcre koos hoida. Linna puhul ei vaimusta sind tema seitse v\u00f5i seitsek\u00fcmmend seitse imet, vaid vastus, mille ta annab sinu k\u00fcsimusele. V\u00f5i k\u00fcsimus, mille ta sulle esitab, sundides sind vastama nagu Teeba sfinksi suu l\u00e4bi. ”\u00a0 (lk. 32)<\/p>\n
“V\u00f5in muidugi \u00f6elda, mitu astet on treppt\u00e4navatel, kuidas kummuvad kaaristute v\u00f5lvid, milliste tsinkplaatidega on kaetud katused, kuid tean, et parem v\u00f5iksin vait olla. Mitte sellest ei koosne linn, vaid seostest tema ruumi m\u00f5\u00f5tmete ja minevikus\u00fcndmuste vahel: laternaposti k\u00f5rgus ja poodud usurpaatori jalgade k\u00f5ikumine; kallakil r\u00e4\u00e4stas\u00fcsteem ja kassi k\u00f5nd m\u00f6\u00f6da renni, kuni ta aknast sisse lipsab… Ent linn ei ava oma minevikku, vaid hoiab seda otsekui peopesa jooni, kirjapanduna t\u00e4navanurkadesse, aknav\u00f5redesse, treppide k\u00e4sipuudesse, pikse-ja lipuvardasse – iga l\u00f5ik omakorda m\u00e4rgitud kriimustuste, s\u00e4lkude, sissel\u00f5igete, t\u00e4ketega” (lk. 14)<\/p>\n
“Maurilia linna elanikule ei maksa \u00f6elda, et m\u00f5nikord asendub samas paigas ja samasuguse nime all \u00fcks linn teisega, nad s\u00fcnnivad ja surevad ilma \u00fcksteist tunda saamata, omavahel suhtlemata. Juhtub, et isegi elanike\u00a0 nimed j\u00e4\u00e4vad samaks, samuti nende h\u00e4\u00e4lek\u00f5la, koguni nende n\u00e4ojooned, kuid nimede varjus ja paikade kohal elanud jumalad on s\u00f5nagi lausumata minema l\u00e4inud ja nende asemel on end sisse seadnud v\u00f5\u00f5rad. Oleks m\u00f5ttetu arutada, kas uued on paremad v\u00f5i halvemad vanadest, sest nede vahel pole mingit sidet, niisamuti kui vanad postkaardid ei kujuta Mauriliat, nagu see kunagi oli, vaid \u00fcht teist linna, mille nimi on samuti Maurilia.” (lk. 25)<\/p>\n
“Kas sa r\u00e4ndad selleks, et oma minevikku uuesti l\u00e4bi elada” k\u00f5las siinkohal khaani k\u00fcsimus, mille oleks v\u00f5inud esitada ka nii: “kas sa r\u00e4ndad selleks, et leida uuesti oma tulevikku?” (lk. 24)<\/p>\n
Vilen K\u00fcnnapu j\u00e4rels\u00f5nast:<\/p>\n
” Uuslinnade monotoonsus \u00a0ja anon\u00fc\u00fcmsus on \u00fclemaailmne probleem. Paljud kohad on kaotanud oma vaimu – genius loci,<\/em> oma identiteedi. Ka inimene selles kivik\u00f5rbes on muutumas v\u00e4ikeseks halliks tombuks, v\u00f5\u00f5randunud olendiks, kelle liikumine meenutab mingit m\u00f5ttetut v\u00f5nkumist, suunatud vibreeringut. Ajaloolised vanalinnad on muutumas muuseumideks, turistide k\u00f5nnumaaks, uuslinn aga hullumajaks, mis on l\u00f5putu kui tuul. Tegelik linn, linn, kus oleks inimestel hea olla, mis oleks soe, m\u00f5nus, l\u00f5bus, lahke, l\u00f5hnav \u00a0ja t\u00e4is elu, on kuhugi kadumas. Tugevamad proovivad v\u00f5idelda linnade destruktsiooni vastu, n\u00f5rgemad nutavad taga h\u00e4id aegu, kuid paljud on leppimas\u00a0linna anon\u00fc\u00fcmsuse ja k\u00f5ledusega. See leppimine ongi k\u00f5ige hirmsam ja kohutavam, selle vastu ongi Italo Calvino “N\u00e4htamatud linnad” eelk\u00f5ige suunatud. Teoses j\u00e4\u00e4vad k\u00f5lama humanistlikud noodid, usk inimliku rikkuse, mitmekesisuse ja vitaalsuse v\u00f5idulep\u00e4\u00e4semisse, usk Linna kui fenomeni, mis on inimeste poolt loodud ning j\u00e4\u00e4b sellena ka p\u00fcsima oma imep\u00e4rasuses, kordumatuses, v\u00e4iksuses ja suuruses.” (lk. 118-119)<\/p>\n
![\"\"](\"http:\/\/raamat.tartuvv.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/09\/CalatravaCiutadValencia-708531.jpg\")
<\/a><\/p>\n