{"id":3240,"date":"2014-02-11T17:51:18","date_gmt":"2014-02-11T14:51:18","guid":{"rendered":"http:\/\/raamat.tartuvv.ee\/?p=3240"},"modified":"2014-07-03T12:22:12","modified_gmt":"2014-07-03T09:22:12","slug":"tomas-bannerhed-kaarnad-raamat-mis-painab-ja-lummab-samaaegselt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/?p=3240","title":{"rendered":"Tomas Bannerhed “Kaarnad” – raamat, mis painab ja lummab samaaegselt."},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

Fotol Tomas Bannerhed<\/p>\n

M\u00f5ni aeg tagasi saatis kolleeg \u00a0mulle teate Tartu Kirjanike Majas toimuvast Strindbergi auhinna saanud raamatu tutvustusest. Lisas veel, et olevat just minu raamat. Juhtumisi olin \u00e4sja selle 370 lehek\u00fcljelisest teosest \u00a0\u00a0v\u00e4hem kui 100 lehte selleks hetkeks l\u00e4bi lugenud\u00a0aga ega \u00a0ka t\u00f5lkija, toimetaja, ps\u00fchhiaatri ja paari bioloogi\u00a0 selleteemalised etteasted erilist indu juurde ei lisanud…. Looduses\u00f5brana\u00a0 pidanuksin t\u00f5esti kolleegi \u00a0ootustele vastavalt nautima kirjutatut…H\u00e4mmastusega t\u00f5desin aga tagantj\u00e4rele, et olin hakanud kartma kirjaniku sisendusj\u00f5ulisi ja s\u00fcmbolistlikke looduskirjeldusi, mis m\u00f5jusid kui l\u00f5ks, millesse v\u00f5ib k\u00f5vasti kinni j\u00e4\u00e4da. Samuti hirmutas raamatu tume ja pingeline alatoon.<\/p>\n

Romaan \u201eKaarnad\u201cjutustab \u00a01970. aastatel Smalandis elavast 150 aastat vana Kaugenurga talu peremehest Agnest ja \u00a0tema 12-aastasest pojast Klasist. P\u00f5lvkondade jooksul r\u00e4nga t\u00f6\u00f6ga soo k\u00e4est v\u00f5idetud \u00a0maa on justkui neelanud endasse inimeste elu. \u201eSajatunnine t\u00f6\u00f6n\u00e4dal, \u00fcks vaba p\u00fchap\u00e4ev viie aasta jooksul\u201c\u00a0 – v\u00f5tab isa elu kokku Klas. Pidev mure k\u00fcll ilma, k\u00fcll kahjurite p\u00e4rast ning pikema eluperspektiivi puudumine viivad Agne s\u00fcgavasse depressiooni. Viiulit m\u00e4ngida oskava intelligentse\u00a0 isa kummaline ja r\u00f5hutud olek j\u00e4tab vaatamata ema pingutustele\u00a0 pitseri kogu perele. Hirmu tuleviku ees r\u00f5hutavad ja s\u00fcvendavad Agne\u00a0 niigi haiglaslikes meeltes talu l\u00e4heduses elutsevad kaarnad. Tundlik ja k\u00fclast eemal elav teismeline perepoeg Klas pageb aga sageli metsa loodust j\u00e4lgima, et v\u00e4ltida isa ja sellega kaasnevat s\u00fc\u00fctunnet. Mets annab vabaduse, lindude vaatlemine tiivad. Pidev eelmiste sugup\u00f5lvede kohalolek k\u00fcll monogrammi n\u00e4ol padjap\u00fc\u00fcril, k\u00fcll kujuteldava silma kujul, mis laest vastu vaatab, vaid suurendab \u00a0hingepiina, mis l\u00f5peb Agne sattumisega vaimuhaiglasse.<\/p>\n

Isa hirm tuleviku ees nakatab ka Klasi, kes ei taha talu edasi pidada, samas kardab vastutust j\u00e4rjepidevuse katkemise p\u00e4rast. Klasi jaoks on talu kui must auk, mis k\u00f5ik neelab. \u00dchel hetkel satub Klas metsas kivile, kuhu isagi omal ajal pagenuna oma nimet\u00e4hed kraapinud oli….Isa ja poeg ei vastandu teineteisele, nende vahel valitseb m\u00f5istmine, kuid\u00a0 seejuures loodavad m\u00f5lemad, et teine annab j\u00e4rele. Klas ootab, et isa ta talu painest vabaks annaks, isa aga tahaks n\u00e4ha Klasi siiski elut\u00f6\u00f6 j\u00e4tkajana.<\/p>\n

Ahvatleva s\u00fcmbolina\u00a0 hoopis teissugusest elust ilmub Klasi ellu Veronika, palju reisinud ja linnaelu kogenud t\u00fcdruk, kes ometi m\u00f5jub mingis m\u00f5ttes veelgi haavatavamana kui seda on Klas. End otsivale Klasile tundub\u00a0\u00a0 Veronika maailm vaba, kuid \u00a0pidetuna. Isa enesetapp paneb Klasi valikute ette, millest enam p\u00e4\u00e4su pole. Kas v\u00f5tta vastutus talu ja pere eest v\u00f5i pageda tundmatusse? Sellise dilemma ette j\u00e4etakse\u00a0 \u00a0lugeja \u00a0raamatu l\u00f5pus, andmata v\u00e4himatki vihjet loo l\u00f5pu kohta. Sellele tammsaarelikule romaanile ootaks j\u00e4rge, aga seda ei tule. J\u00e4\u00e4b \u00fcle loota vaid enda fantaasiale.<\/p>\n

Kes v\u00f5iks seda paksu romaani lugeda?<\/p>\n

Me k\u00f5ik,\u00a0 kes me aeg-ajalt kahtleme oma valikutes ja selles, kuiv\u00f5rd oleme oma otsustes vabad. Raamatut v\u00f5ib v\u00f5tta hoiatusena enese olemusele vastut\u00f6\u00f6tajatele, \u00fclem\u00e4\u00e4rase kohusetunde k\u00fc\u00fcsis vaevlejatele. Ja muidugi saavad elamuse k\u00f5ik need, kelle jaoks \u00a0mets on p\u00fchamu. S\u00f5numiks\u00a0 linnastunud maainimestele v\u00f5iks olla,\u00a0 et r\u00e4ngale t\u00f6\u00f6le vaatamata on maaelus oma v\u00f5lu, mis seob inimesi ja muudab kooselugi ehk vahel p\u00fcsivamaks. \u00dchiselt rajatud kodu, millel ei tohi lasta end pantvangi v\u00f5tta \u00a0ning jagatud looduselamused v\u00f5ivad vahel osutuda tugevamakski sidemeks kui linlik tarbijamentaliteet ja meelelahutus. Ehk nagu \u00fctleb Tiit Teder: \u201eLoodus on visuaalne k\u00f5rgkultuur\u201c, mis on me \u00fcmber igal hetkel, mil teda vaid vajame.<\/p>\n

Ja muidugi on m\u00f5tlemisainet meile, kes me \u00a0oma “v\u00f5sukesed \u00fclehoolitsenud\u201c ehk loodusest v\u00f5\u00f5randanud oleme.\u00a0Palju on meil neid teismelisi, kes kaovad p\u00e4evadeks metsa, tundes seda nagu oma viit s\u00f5rme ja osates end\u00a0 sellesse ohutult sobitada?<\/p>\n

Miks Tomas Bannerhed kirjutas selle 10 aastat tema elust n\u00f5udnud raamatu?<\/p>\n

\u201eAjendiks oli ikka s\u00fc\u00fctunne. Olen ka ise Smalandist talust p\u00e4rit ja olnud samas olukorras nagu Klaski, kus minu tahe l\u00e4ks vastuollu pere ootuste ja traditsioonidega. Tundsin juba varajases nooruses, et olen nagu valge vares seal talus. Olen viimane p\u00f5lvkond, kes on kasvanud selles keskkonnas. Tundsin vajadust see v\u00e4lja kirjutada, et p\u00e4\u00e4sta see unustusse vajumisest. See on kadunud maailm, kus n\u00fc\u00fcd tegutsevad suvemaja soetanud sakslased ja taanlased.\u201c<\/p>\n

Kirjutamise ajaks v\u00f5ttis kirjanik end t\u00f6\u00f6lt lahti, elades s\u00e4\u00e4studest. Eemaldus kogu oma sotsiaalsest v\u00f5rgustikust, ka elukaaslane kolis m\u00f5neks ajaks ema juurde. Kirjutamine oli suur vaev, mis vahepael tuli katkestada, et Stockholmist v\u00e4lja loodusse s\u00f5ita, ikka m\u00e4rkmik kaasas ja sageli sealt \u201ekalliskivikoormaga\u201c naastes. Autori jaoks oli v\u00e4ga oluline teksti foneetiline pool. Ta lausa s\u00f5elus silpe ja t\u00f6\u00f6tas v\u00e4ga palju tekstiga. Romaani valmides l\u00fckati ta mitme kirjastuse poolt tagasi. Asi p\u00e4\u00e4dis k\u00f5rgeima Rootsi kirjandusauhinnaga 2011, mille andmist p\u00f5hjendati nii: \u201e Keegi ei saa v\u00e4ltida oma olemust, kas see puudutab siis maad v\u00f5i p\u00f5lvnemist. Raamat kirjeldab isa ja poega, p\u00e4randust ja milj\u00f6\u00f6d, linde ja vabaduse igatsust. \u201eKaarnad\u201c on klassikaline arenguromaan, mis on juurdunud rootsi kirjandustraditsiooni. Kuid k\u00f5igepealt on see romaan loodusest peategelase pilgu l\u00e4bi. Noore Klasi selge pilgu l\u00e4bi n\u00e4eme looduse \u00fcmbers\u00fcndi oma suursugususes: surelik ja lopsakas, kummaline ja maagiline\u201c. Tomas k\u00fcnnab t\u00e4iesti uusi vagusid s\u00f5nade kasutuses. Meil ei j\u00e4\u00e4 muud \u00fcle, kui imetleda selle rikkust.\u201c<\/p>\n

48-aastane Tomas Bannerhed on \u00f5ppinud sotsiaalteadusi, t\u00f6\u00f6tanud ajakirja toimetuses, ka \u00f5ppej\u00f5una. Reisinud Aasias, L\u00f5una- Ameerikas, Aafrikas.<\/p>\n

Eesti uuemast kirjandusest ei leiagi analoogi “Kaarnatele”. Igal juhul on see nauditav lugemine k\u00f5igile, kes peavad lugu aeglaselt kulgevast loost ja peenest ps\u00fchholoogilisest dramaatikast.<\/p>\n

Raamatust on valmimas ka film, mille oparaatorit\u00f6\u00f6d ootan huviga.<\/p>\n

Vaata ja kuula veel: http:\/\/vikerraadio.err.ee\/helid?main_id=214<\/a><\/p>\n

Jan Kaus “Inimeste ja lugude seotusest Tomas Bannerhedi n\u00e4itel”. Sirp nr 40\/2013<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Fotol Tomas Bannerhed M\u00f5ni aeg tagasi saatis kolleeg \u00a0mulle teate Tartu Kirjanike Majas toimuvast Strindbergi auhinna saanud raamatu tutvustusest. Lisas veel, et olevat just minu raamat. Juhtumisi olin \u00e4sja selle 370 lehek\u00fcljelisest teosest \u00a0\u00a0v\u00e4hem kui 100 lehte selleks hetkeks l\u00e4bi lugenud\u00a0aga ega \u00a0ka t\u00f5lkija, toimetaja, ps\u00fchhiaatri ja paari bioloogi\u00a0 selleteemalised etteasted erilist indu juurde ei […]<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[5],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3240"}],"collection":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3240"}],"version-history":[{"count":27,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3240\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3244,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3240\/revisions\/3244"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3240"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3240"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3240"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}