Peale m\u00f5ningast pausi fantaasiakirjanduse lugemisel m\u00f5jus Neil Gaimani raamat \u00fcpriski v\u00e4rskendavalt.\u00a0Elegantselt kirjutatud ladus ja kergesti loetav\u00a0teos algab 42-aastase mehe sattumisega kunagisse kodukanti, kus elustuvad lapsep\u00f5lvem\u00e4lestused ja \u00fcleelamised r\u00fc\u00fctatuna fantaasiamaailma. Raamatu moto: “Ma m\u00e4letan elavalt omaenda lapsep\u00f5lve… Ma teadsin kohutavaid asju. Kuid ma teadsin ka seda, et t\u00e4iskasvanud ei tohi teada saada, et ma neid tean. See oleks neid kohutanud…”<\/p>\n
<\/p>\n
Loo\u00a0peategelaseks on 7-aastane \u00fcksildasev\u00f5itu poiss, kes leiab lohutust raamatutest. \u00dchel p\u00e4eval\u00a0 satub ta tallu, kus elavad koos kolm eri p\u00f5lvkonnast naist, kes p\u00e4rit hoopis teisest maailmast ja on lapsele toeks tema kokkupuutel\u00a0muudest universumistest p\u00e4rit tegelastega, kes k\u00f5ik kannavad endas mingit eksistentsiaalset eesm\u00e4rki.<\/p>\n
\u00a0Ka paralleelmaailmad on korrastatud, sealgi valitseb vaimsetele v\u00f5imetele rajanev \u00a0hierarhia. Nagu inimestegi seas, tuleb ette uudishimust ajendatud piiride \u00fcletamisi. Olendid on loodud justkui inimesi\u00a0 peegeldama: k\u00e4itutakse\u00a0 vastavalt oma loomusele, p\u00fc\u00fcdes anda iga\u00fchele just seda, \u00a0mida ta ihaldab… (t\u00e4iskasvanute autoritaarsus, kes ju teavad k\u00f5ige paremini, mida teised vajavad).<\/p>\n
\u00a0Raamat r\u00e4\u00e4gibki tegelikult lapse hirmudest, mis v\u00f5ivad\u00a0p\u00e4rineda nagu olevusedki mingitest kadunud maailmadest ( geneetilised hirmud) v\u00f5i kartusest t\u00e4iskasvanute ees. (“Mitte keegi pole v\u00e4ljastpoolt sama, mis ta seestpoolt on.”) V\u00f5i teine tsitaat: “”Oo, koletised kardavad v\u00e4ga, seep\u00e4rast nad koletised ongi.”<\/p>\n
Midagi ju ei teki ega kao, vaid muudab eksisteerimise vormi ja eksimuse korral saadetakse tagasi \u00f5ppetundi omandama. Vigade parandus on aga v\u00e4gagi pingutav ja kohane vaid vaimse \u00a0hierarhia tipus olevaile nii nagu asjade ajast v\u00e4ljal\u00f5ikaminegi.<\/p>\n
Raamatul on autobiograafiline foon: ” Ma ei igatse taga oma lapsep\u00f5lve, kuid ma igatsen taga seda, kuidas ma v\u00f5isin r\u00f5\u00f5mu tunda v\u00e4ikestest asjadest – ka siis kui suured asjad varisesid. Ma ei suutnud mind \u00fcmbritsevat maailma hallata, ei saanud mulle raskete asjade, inimeste v\u00f5i hetkede juurest lihtsalt \u00e4ra minna, aga ma leidsin p\u00e4\u00e4su asjades, mis mulle r\u00f5\u00f5mu tegid.”<\/p>\n
Raamat on\u00a0 sobiv lapsemeele s\u00e4ilitanud t\u00e4iskasvanule, aga ka arenenumale teismelisele, eriti neile, kellele\u00a0meeldis “Coraline”.\u00a0\u00a0Tema suurimaks v\u00e4\u00e4rtuseks on reaalse ja fantsaasiamaailma osav p\u00f5imimine,\u00a0eesm\u00e4rgiga kanda\u00a0\u00a0neid\u00a0filosoofilisi probleeme, mis lapsep\u00f5lvele \u00a0tagasi vaadates avalduvad.\u00a0Kirjaniku pilguheit oma lapsep\u00f5lvele \u00a0on kantud inimarmastusest\u00a0ning jutustatud sooja alatooniga. Teose ainetel on valmimas\u00a0 film peaosas Tom Hanksiga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Peale m\u00f5ningast pausi fantaasiakirjanduse lugemisel m\u00f5jus Neil Gaimani raamat \u00fcpriski v\u00e4rskendavalt.\u00a0Elegantselt kirjutatud ladus ja kergesti loetav\u00a0teos algab 42-aastase mehe sattumisega kunagisse kodukanti, kus elustuvad lapsep\u00f5lvem\u00e4lestused ja \u00fcleelamised r\u00fc\u00fctatuna fantaasiamaailma. Raamatu moto: “Ma m\u00e4letan elavalt omaenda lapsep\u00f5lve… Ma teadsin kohutavaid asju. Kuid ma teadsin ka seda, et t\u00e4iskasvanud ei tohi teada saada, et ma neid tean. […]<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[5],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3393"}],"collection":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3393"}],"version-history":[{"count":27,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3393\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3406,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3393\/revisions\/3406"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3393"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3393"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3393"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}