{"id":3642,"date":"2014-05-20T16:10:01","date_gmt":"2014-05-20T13:10:01","guid":{"rendered":"http:\/\/raamat.tartuvv.ee\/?p=3642"},"modified":"2014-07-14T17:18:12","modified_gmt":"2014-07-14T14:18:12","slug":"g-o-chateaureynaud-onne-poik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/?p=3642","title":{"rendered":"G.-O. Chateaureynaud  &#8220;\u00d5nne p\u00f5ik&#8221;"},"content":{"rendered":"<p>\u00dcks neist v\u00e4hestest raamatutest, mille \u00a0vastu tekitas lugemishuvi \u00a0hoopis t\u00f5lkija (Indrek Koff) nimi. Seitsmest m\u00fcstilist elementi sisaldavast novellist koosneva valiku teljeks on nooremapoolsed peategelased, kes ei vaeva end ambitsioonidega, vaid pigem lohisevad l\u00e4bi elu. \u00a0Teemadering keerleb identiteediprobleemide, jagamise vajalikkuse,\u00a0 unistamise\u00a0\u00a0oskuse ja elu illusoorsuse \u00fcmber.\u00a0Surnud \u00a0l\u00e4hedaste\u00a0kutsumine oma ellu\u00a0m\u00e4lupiltide p\u00f5hjal\u00a0 elusuuruste ja tegutsevate tinast kujudena, olematud paradiislikud t\u00e4navad, koonduslaagri alal\u00a0asuv v\u00e4ike n\u00e4htamatu aiake ja muud kummalised paigad raputavad sisseloksunud elusse ning m\u00f5tlemisse\u00a0m\u00f5rad, mis vahel viivad elumuutustenigi.<\/p>\n<p><!--more--><\/p>\n<p>&#8220;Moe oli \u00fcsna hilja aru saanud, mistarvis ta loodud oli. Ilmselgelt oli ta loodud selleks, et taksos istudes klienti oodates uneleda ja raamatut lugeda. Ega ta selle \u00fcle uhke ei olnud. Parema meelega oleks ta ajastul nii-\u00f6elda sarvist haaranud, kuid taibates, et piir tuleb peagi ette, k\u00e4ega l\u00f6\u00f6nud.&#8221; (lk. 5)<\/p>\n<p>\u00dchel momendil paiskab aga elu\u00a0tegelased ebatavalisse olukorda, saates nende teele mingi ime, et nad seel\u00e4bi j\u00f5uaksid millegi olulise m\u00f5istmiseni. Imede koha pealt kirjanik ei koonerda. Nii satub niminovelli peategelane olematusse \u00d5nne p\u00f5ikt\u00e4navasse, kus\u00a0naudib\u00a0korraks elu butafoorset tulev\u00e4rki. Hetkeks &#8220;plaanilt v\u00e4lja astudes&#8221;\u00a0 kogetu j\u00e4\u00e4b meest m\u00f5neks ajaks kummitama, kuid siis naaseb ta \u00a0&#8220;oma lihtsa elu ja \u00f5nne leige ikke juurde, kus p\u00e4evauni on \u00f6\u00f6une sarnane.&#8221; Aastate m\u00f6\u00f6dudes taas end olematult t\u00e4navalt leides n\u00e4eb \u00a0ta paradiisi asemel \u00a0 r\u00e4\u00e4mas, lagunevat ja n\u00e4rtsinud \u00fcmbrust. Nii segaduses olles ning \u00a0 v\u00e4rve ja l\u00f5hnu m\u00e4letades, kuid n\u00e4gusid\u00a0ja nimesid unustades, leiab ta end j\u00e4rsku t\u00fchjusesse ja pimedusse suubuva kuristiku servalt.\u00a0\u00a0&#8221; Me elame sammhaaval. J\u00e4rjepidevus paneb meid uskuma, et me oleme elus, et midagi pole juhtunud. Aga niipea, kui see katkeb, me enam ei tea, sama h\u00e4sti v\u00f5ime surnud olla ja lihtsalt sama hooga edasi minna, nagu trepist alla veerev pall. See p\u00f5rkab astmelt astmele, \u00a0aga l\u00f5puks j\u00e4\u00e4b paratamatult seisma.&#8221;(lk.15)<\/p>\n<p>&#8220;Magnus, alati t\u00e4pne ja vaikne, l\u00f5petas leerikooli, k\u00e4is k\u00fcll armulaual, kuid oli ikka niisamasugune pagan kui sinna minnes, ta \u00f5ieti ei m\u00f5elnudki selle peale, ebam\u00e4\u00e4rane olend, h\u00e4guse loodu v\u00f5belev osa.&#8221; (lk. 61)<\/p>\n<p>V\u00f5i teine nimitegelane Magnus, kes tajub elu lapsest peale kui teatrit, mida spetsiaalselt tema jaoks lavastatakse. Nii\u00a0n\u00e4eb ta \u00a0etendust\u00a0 s\u00f6\u00f6gilauale asetatud n\u00f5udest kuni \u00a0t\u00e4naval kihava eluni. &#8221; Maailm pole muudkui vaid lavakujundus ja elu on vaid n\u00e4idend, \u00a0mida m\u00e4ngitakse tema \u00fcmber ja ainult temale.&#8221;<\/p>\n<p>Kust l\u00e4heb piir illusoorse ja tegeliku vahelt? Kui objektiivselt me end ja maailma tajume ? Mis sellest s\u00f5ltub? Illusoorusus kui pagemisv\u00f5imalus, vastutusest keeldumise moodus.<\/p>\n<p>K\u00f5ige vallatum novell on aga &#8220;Tinast kodanikud&#8221;, kus vastavalt soovile on v\u00f5imalik oma\u00a0 m\u00e4lupiltide p\u00f5hjal taastada tinast kujudena l\u00e4hedasi inimesi, ka lemmikloomi, kes l\u00f5puks su elu \u00fcle v\u00f5tavad. Ehk kui palju me laseme end m\u00f5jutada l\u00e4hedaste arvamustest, n\u00f5udmistest, unistustest.<\/p>\n<p>&#8220;Aed&#8221; r\u00e4\u00e4gib loo 8-aastasest poisist, kes koonduslaagrisse saadetuna \u00a0p\u00f5geneda p\u00fc\u00fcdes satub laagri territooriumil olevale n\u00e4htamatule saarekesele, mis teda toidab ja kaitseb.\u00a0Lapse oskus elada vaid hetkes on see, mis ta p\u00e4\u00e4stab. Kui sul aga on kesk kurja elu jubedat kaost v\u00f5imalus, siis seda jagamata tunned kergendust, kui sind tabab sama r\u00e4nk saatus, sest piinu k\u00f5rvalt vaadata, abitust kogeda on raskemgi. Nii liitubki poiss kurba saatust trotsides, \u00a0samas \u00a0s\u00fcda t\u00e4is seletamatut r\u00f5\u00f5mu, surmakolonniga, loobudes oma p\u00e4\u00e4semisv\u00f5imalusest. Lugu inimese olemuslikust sisemisest \u00fcksindusest ja \u00a0jagamisevajadusest.<\/p>\n<p>Kogumiku romantiliseima novelli\u00a0\u00a0 &#8220;Merik\u00f5rvad&#8221;\u00a0\u00a0peategelaseks on taas \u00a0poiss, kes vaesuse eest \u00a0pagedes kolib suurest linnast\u00a0 \u00e4ra v\u00e4iksemasse kohta, mille \u00a0&#8220;sadamas ei peatu \u00fcksi alus, kus soolane mere\u00f5hk paneb k\u00f5ik roostetama: liiklusm\u00e4rgid, aknaluugid, r\u00f5dupiirded. Kus linn n\u00e4ib justkui\u00a0magavat, olles end kui pilveteki all kerra t\u00f5mbunud. Ja kus rahvamassi tavap\u00e4rase tigeda ettevaatlikkuse asemel kohtab sageli \u00fcksk\u00f5iksust, mida v\u00f5iks headuseksi pidada, kui pole sellega varem kokku puutunud&#8221;.(lk 99) Sellises letargilises, samas \u00e4ngistust mitte tekitavas kohas satub poiss m\u00f5\u00f5na ajal kokku kummalise t\u00fcdrukuga, kes aitab m\u00fcstilisel moel t\u00e4ita tema unistuse.<\/p>\n<p>Kogumiku v\u00e4\u00e4rtuseks omaette on\u00a0romantilised kirjeldused, mis sageli seotud veega (vihm, meri, udu).<\/p>\n<p>&#8220;Vihm v\u00f5ib olla s\u00f5ber. Isegi linnade hall vihm. See v\u00f5ib teie laubale ja k\u00e4tele langeda nagu paitus. \u00d5htu v\u00f5ib l\u00f5hna kombel h\u00f5ljuda.&#8221; (lk. 10)<\/p>\n<p>&#8220;\u00d6\u00f6 on saarestik, iga s\u00fc\u00fcdatud tuli toob varjude ookeanist esile valgusesaare.&#8221; (lk. 23)<\/p>\n<p>&#8220;\u00d6\u00f6 surus oma musta koonu vastu kambriakent.&#8221;&#8221; (lk.23)<\/p>\n<p>Kogumikule on j\u00e4rels\u00f5na kirjutanud Mehis Heinsaar. &#8221; Chateaureynaud novellid on v\u00e4ga detaili- ja m\u00f5ttetihedad. Tema rahutule, l\u00fchikeste lausete ja absurdihuumoriga v\u00fcrtsitatud stiilile seisab eesti kirjanduses vahest k\u00f5ige l\u00e4hemal Arvo\u00a0 Valtoni l\u00fchiproosa. Peab siiski lisama, et prantslase lugudes on j\u00e4etud rohkem ruumi melanhooliale ja l\u00fc\u00fcrilisele elemendile.&#8221; (lk.121)<\/p>\n<p>Mulle meeldis, lugege ka!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dcks neist v\u00e4hestest raamatutest, mille \u00a0vastu tekitas lugemishuvi \u00a0hoopis t\u00f5lkija (Indrek Koff) nimi. Seitsmest m\u00fcstilist elementi sisaldavast novellist koosneva valiku teljeks on nooremapoolsed peategelased, kes ei vaeva end ambitsioonidega, vaid pigem lohisevad l\u00e4bi elu. \u00a0Teemadering keerleb identiteediprobleemide, jagamise vajalikkuse,\u00a0 unistamise\u00a0\u00a0oskuse ja elu illusoorsuse \u00fcmber.\u00a0Surnud \u00a0l\u00e4hedaste\u00a0kutsumine oma ellu\u00a0m\u00e4lupiltide p\u00f5hjal\u00a0 elusuuruste ja tegutsevate tinast kujudena, olematud paradiislikud [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[5],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3642"}],"collection":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3642"}],"version-history":[{"count":46,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3642\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3658,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3642\/revisions\/3658"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3642"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3642"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3642"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}