{"id":3940,"date":"2014-08-06T14:36:51","date_gmt":"2014-08-06T11:36:51","guid":{"rendered":"http:\/\/raamat.tartuvv.ee\/?p=3940"},"modified":"2014-08-06T14:36:51","modified_gmt":"2014-08-06T11:36:51","slug":"tove-jannson-100-ehk-monda-muumitrolli-sunniloost","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/?p=3940","title":{"rendered":"Tove Jannson 100 ehk m\u00f5nda Muumitrolli s\u00fcnniloost."},"content":{"rendered":"
\n
Allj\u00e4rgnev info p\u00e4rineb Eesti P\u00e4evalehest 28. juuni 2001. Artikli \u00a0“H\u00fcvasti,\u00a0Muumitroll Tove Jannson” autor on llona Martson. <\/p>\n

Paljud 20. sajandi suured kunstmuinasjutud on s\u00fcndinud s\u00f5dade paines. Hugh Lofting l\u00f5i oma Dr. Doolittle\u2019i Esimese maailmas\u00f5ja rindelt koju kirju kirjutades. J.R.R: Tolkieni \u201cS\u00f5rmuste Isanda\u201d vapustav maailm s\u00fcndis Teise maailmas\u00f5ja aegsel pommidest r\u00fc\u00fcstatud Inglismaal. Kusagil Rootsis r\u00e4\u00e4kis pereema Astrid Lindgren lastele lugusid Pipi Pikksukast ja andis Stalingradi v\u00f5idu puhul kummalegi lapsele 50 \u00f6\u00f6ri. Suur kurjus s\u00fcnnitas inimestes tahtmise p\u00f5geneda oma kujutluste turvalistesse soppidesse. Nii s\u00fcndis ka Janssoni Muumitroll.<\/p>\n

<\/p>\n

Nagu kultuskangelaste puhul ikka, on ka trolli s\u00fcnnist mitu versiooni. \u201cMinu \u00f5de Tove Jansson tahtis joonistada meie nooremast vennast Per-Olovist maailma k\u00f5ige inetuma olendi. Sellest olendist s\u00fcndiski hiljem Muumitroll,\u201d meenutab Tove vend Lars.<\/p>\n

Teise versiooni kohaselt tegi Tove 1930-ndate alguses karikatuure ainsale Soomes ilmuvale rootsikeelsele ajalehele. \u201dTegin tollal t\u00f5eliselt inetuid pilte Stalinist ja Hitlerist, mille \u00fcle olen siiamaani uhke,\u201d r\u00e4\u00e4kis Toomas H. Liivile antud intervjuus. Allkirja asemel ilutses pildi nurgas v\u00e4ike kuri olend, kellest saigi esimene muumitroll. V\u00f5i \u00f5igemini tema esivanem? Meenutagem elukat, kes \u201cTrollitalves\u201d muumipere kahhelahjus k\u00fckitas ja seal tigedalt puhises!<\/p>\n

1939. aastal hakkas Jannson kirjutama jutte. Esialgu k\u00fcll sahtlisse, kuid 1945. aastal ilmus s\u00f5prade \u00e4rgitusel ka esimene raamat, \u201cV\u00e4iketrollid ja suur veeuputus\u201d. 1946 j\u00e4rgnes \u201cSabat\u00e4ht\u201d, 1948 \u201cV\u00f5luk\u00fcbar\u201d, 1950 \u201cMuumipapa memuaaride\u201d esimene versioon. Praegu \u00fcle maailma tuntud seltskond hakkas tasapisi ilmet v\u00f5tma.<\/p>\n

\u201cTove kirjutas jutte muumiperekonnast ja tegi pildiraamatuid, kuni 1953. aastal inglise firma Associated Newspapers v\u00f5ttis temaga \u00fchendust ja palus hakata joonistama \u00fchte Londoni ajalehte muumikoomiksit. \u201dSellest lehest levis Muumipere \u00fcle kogu maailma,\u201d kirjutas Lars Jansson esimese eestikeelse muumikoomiksi ilmumise puhul. \u201cKoos Tovega joonistasime koomiksit mitu aastat, kuni 1960. aastast hakkasin ma seda \u00fcksi tegema. Viimane koomiks ilmus minult 1973.\u201d<\/p>\n

 <\/p>\n

ARMASTATUD AUTOR. Tove aga j\u00e4tkas kirjutamist. Ta illustreeris k\u00f5ik oma raamatud ise. 1966. aastal sai Jansson esimese soome kirjanikuna Anderseni preemia \u2013 maailma olulisima lastekirjaniku auhinna. Tema teoseid on t\u00f5lgitud enam kui 30 keelde ja neist on tehtud arvukalt teatri-, ooperi-, filmi- ning raadio- ja teledramatiseeringuid.<\/p>\n

Eestis j\u00e4i Janssoni looming teise grand old lady Astrid Lindgreni varju. Kui mahukas kogumik \u201cMuumitroll\u201d Vladimir Beekmani t\u00f5lkes 1975 ilmavalgust n\u00e4gi, oli Lindgren autorina tuntud juba peaaegu 15 aastat. Ja ega k\u00f5ik sellesse sinisekaanelisse raamatusse kuuluvad lood kuigiv\u00f5rd lapsemeelsed polnudki. Kes tookordsetest lastest n\u00e4iteks viitsis l\u00e4bi lugeda \u201cMuumipapa ja mere\u201d? Janssoni lugudes on palju sellist, mille m\u00f5istmiseks peab vahepeal suureks saama.<\/p>\n

Sellegipoolest armastavad ta raamatuid nii v\u00e4ikesed kui suured lugejad. Kui v\u00e4iksemate jaoks oli neis vahvad naljad, arusaadavalt kulgev s\u00fcndmustik, salap\u00e4rased pildid ja v\u00e4rvikas maailm, siis suuremad tunnevad \u00e4ra iseenda elu. Meenutagem olukorda, kus kogu muumipere j\u00f5ulu ajal \u00fcles \u00e4rkab ja \u00fcle\u00fcldise sebimise t\u00f5ttu Suure Koleda J\u00f5ulu kartuses kuuse alla peitu poeb! Ja ega jaanip\u00e4ev Janssoni k\u00e4sitluses pole v\u00e4hem ohtlik kui t\u00f5sielus.<\/p>\n

 <\/p>\n

T\u00d5ELISED TUNDED. Janssoni maailmas on hirme, igatsusi ja unistusi. Aga seal on ka t\u00f5elist s\u00f5prust, loovust, vaimukust ja sallivust ka k\u00f5ige veidramate olendite suhtes. Neis raamatutes muiatakse sekeldamise ja mammonakogumise \u00fcle. Neis armastatakse \u00fchtviisi nii kodu kui sellest lahkumist (aga alati annab Mamma toidukorvi kaasa).<\/p>\n

K\u00f5ige ebas\u00fcmpaatsemad tegelased \u2013 n\u00e4iteks Pargivaht ja Koduvana t\u00e4di \u2013 on alati silmaklappidega pedandid. K\u00f5ige s\u00fcmpaatsemad olendid on alati pisut \u00fcksikud. Aga kui isevalitseja saab 100-aastaseks, korraldab ta sellegipoolest suure kr\u00e4u ja puhub sellel puhul udupasunat!<\/p>\n

90-ndatel sai muumitrollidest kaubaartikkel. Jaapanlased tegid Muumioru-lugudest joonisseriaali, Naantalisse rajati Muumimaa. Pakkudes k\u00fcll teatud alternatiivi Disney-kultuurile, on see siiski pesuehtne massit\u00f6\u00f6stus, mis samm-sammult raamatutest kaugeneb.<\/p>\n

Lisaks Muumitrolli lugudele on Tovelt ilmunud ka memuaarid pealkirjaga “Kujuri \u00a0t\u00fctar” . Juubeli puhul on valminud paar dokumentaalfilmi, tema novellide ainetel on tehtud telefilm “Peaosa”, mis r\u00e4\u00e4gib kahe \u00a0v\u00e4ikesel saarel elava naise igap\u00e4evaelust.<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

<\/span><\/div>\n<\/div>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Allj\u00e4rgnev info p\u00e4rineb Eesti P\u00e4evalehest 28. juuni 2001. Artikli \u00a0“H\u00fcvasti,\u00a0Muumitroll Tove Jannson” autor on llona Martson.  Paljud 20. sajandi suured kunstmuinasjutud on s\u00fcndinud s\u00f5dade paines. Hugh Lofting l\u00f5i oma Dr. Doolittle\u2019i Esimese maailmas\u00f5ja rindelt koju kirju kirjutades. J.R.R: Tolkieni \u201cS\u00f5rmuste Isanda\u201d vapustav maailm s\u00fcndis Teise maailmas\u00f5ja aegsel pommidest r\u00fc\u00fcstatud Inglismaal. Kusagil Rootsis r\u00e4\u00e4kis pereema Astrid […]<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[7],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3940"}],"collection":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3940"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3940\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3947,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3940\/revisions\/3947"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3940"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3940"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3940"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}