{"id":5185,"date":"2015-11-02T13:57:58","date_gmt":"2015-11-02T10:57:58","guid":{"rendered":"http:\/\/raamat.tartuvv.ee\/?p=5185"},"modified":"2015-11-02T13:57:58","modified_gmt":"2015-11-02T10:57:58","slug":"lehtede-langemise-aegu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/?p=5185","title":{"rendered":"Lehtede langemise aegu…"},"content":{"rendered":"

\u00dcks kuningas l\u00e4ks zen-\u00f5petaja juurde aiakunst \u00f5ppima. Ta \u00f5ppis kolm aastat. Kuninga aed oli suur ja ilus, seal t\u00f6\u00f6tas tuhandeid aednikke,\u00a0ja kuningas katsetas seal k\u00f5ike, mida talle oli \u00f5petatud. Kolme aasta p\u00e4rast oli aed t\u00e4iesti valmis ja kuningas kutsus oma \u00f5petaja seda vaatama. Ta oli v\u00e4ga mures, sest \u00f5petaja oli h\u00e4sti range ja k\u00fclask\u00e4ik pidi kujunema omamoodi eksamiks.
\n<\/span><\/em><\/strong>K\u00f5ige eest kanti hoolt. Aed oli imekaunis ja t\u00e4iuslik, sealt polnud midagi puudu. Alles n\u00fc\u00fcd t\u00f5i kuningas \u00f5petaja oma aeda vaatama.\u00a0Aga \u00f5petaja muutus kohe nukraks. Ta vaatas ringi, jalutas mitu korda l\u00e4bi aia ja j\u00e4i j\u00e4rjest t\u00f5sisemaks. Kuningas kohkus. Veel kunagi polnud ta n\u00e4inud \u00f5petajat nii t\u00f5sisena.<\/span><\/em><\/strong>
\n\u00d5petaja aga muudkui raputas pead ja pomises omaette: “Ei, ei.”<\/span><\/em><\/strong>
\nKuningas k\u00fcsis: “Vabandage, \u00f5petaja, mis n\u00fc\u00fcd lahti on? Kas midagi on valesti? Mis on siin viga? Mina ei n\u00e4e kuskil viga. Olen teinud k\u00f5ik just nii, nagu te mulle \u00f5petasite.”<\/span><\/em><\/strong>
\n\u00d5petaja vastas:\u00a0 “See aed on nii l\u00f5petatud, et ta on surnud. Ta on nii valmis – sellep\u00e4rast ma raputangi pead ja \u00fctlen ei. Kus on kuivanud lehed? Ma ei n\u00e4e siin mitte ainsatki.” T\u00f5epoolest, k\u00f5ik kuivanud lehed olid \u00e4ra viidud –\u00a0 ei jalgradadel ega puude k\u00fcljes polnud kuskil vanu kolletanud lehti. “Kuhu need lehed j\u00e4id?”<\/span><\/em><\/strong>
\nKuningas vastas: “K\u00e4skisin aednikel k\u00f5ik kuivanud lehed \u00e4ra viia, et aed oleks nii t\u00e4iuslik, kui \u00fcldse olla saab.”<\/span><\/em><\/strong>
\nN\u00fc\u00fcd \u00fctles \u00f5petaja: “Sellep\u00e4rast ongi ta nii igav, silmaga n\u00e4htavalt inimese tehtud. Jumalikud asjad pole kunagi l\u00f5petatud.” \u00d5petaja tormas aiast v\u00e4lja, kus oli hunnik kuivanud lehti. Ta t\u00f5i sealt \u00e4mbrit\u00e4ie lehti ja viskas need tuulde. Tuul pillutas k\u00f5ik lehed jalgradadele laiali. \u00d5petaja oli vaimustuses ja h\u00fc\u00fcdis: “N\u00e4ed n\u00fc\u00fcd, kui elavaks k\u00f5ik muutus!” Koos kuivanud lehtedega oli aeda tulnud \u00fcks h\u00e4\u00e4l – kuivanud lehtede kahin, nende muusika tuules. Aed oli hakanud sosistama. Enne oli ta igav ja tardunud, otsekui surnuaed – tema vaikuses polnud elu.<\/span><\/em><\/strong><\/p>\n

(Osho, “Loovus” )<\/span><\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a><\/span><\/strong><\/p>\n

\u00a0<\/span><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dcks kuningas l\u00e4ks zen-\u00f5petaja juurde aiakunst \u00f5ppima. Ta \u00f5ppis kolm aastat. Kuninga aed oli suur ja ilus, seal t\u00f6\u00f6tas tuhandeid aednikke,\u00a0ja kuningas katsetas seal k\u00f5ike, mida talle oli \u00f5petatud. Kolme aasta p\u00e4rast oli aed t\u00e4iesti valmis ja kuningas kutsus oma \u00f5petaja seda vaatama. Ta oli v\u00e4ga mures, sest \u00f5petaja oli h\u00e4sti range ja k\u00fclask\u00e4ik pidi […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[5],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5185"}],"collection":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5185"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5185\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5198,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5185\/revisions\/5198"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5185"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=5185"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=5185"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}