{"id":6035,"date":"2016-11-24T18:47:42","date_gmt":"2016-11-24T15:47:42","guid":{"rendered":"http:\/\/raamat.tartuvv.ee\/?p=6035"},"modified":"2016-11-25T13:22:34","modified_gmt":"2016-11-25T10:22:34","slug":"antal-szerb-randur-ja-kuuvalgus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/?p=6035","title":{"rendered":"Antal Szerb “R\u00e4ndur ja kuuvalgus”"},"content":{"rendered":"

<\/em><\/p>\n

Juudi juurtega Antal Szerb on ungari kirjanduse \u00fcks erudeeritumaid ja s\u00e4ravamaid esindajaid. Kirjaniku \u00a01937. aastal ilmunud romaan r\u00e4\u00e4gib nooremas keskeas vastabiellunud ja naisega pulmareisile suundunud Michaly juhuslikult rongist\u00a0 mahaj\u00e4\u00e4misest alguse saanud r\u00e4nnakust isiksusliku \u00a0\u00a0k\u00fcpsemise suunas. \u201dSest igal inimesel on just temale sobiv eluiga, see on kindel. On neid, kes on j\u00e4\u00e4nud kogu elu lapseks ja on neid, kes on kogu elu kohmetud, saamatud, ei leia oma kohta, kuni muutuvad korraga arukateks ja ilusateks vanaprouadeks ja vanah\u00e4rradeks: nad on oma eluikka kohale j\u00f5udnud.\u201d <\/em><\/p>\n

P<\/em>eategelase \u00a0abikaasa \u201eErzsi on mustert\u00fcdruk l\u00e4bi elu: hoidjate ja kasvatajate armastus, isa uhkus, klassi parim. Kogu tema elutee on kulgenud kaitstult ja korrap\u00e4raselt, rangelt silmas pidades hea kodanliku elu p\u00fchitsetud struktuure. Kui saabus aeg, abiellus ta rikka mehega, riietus elegantselt ja juhtis k\u00f5rgklassi majapidamist, oli esinduslik ja ideaalne perenaine. Ta kandis alati samu k\u00fcbaraid, mis teisedki prouad, kes kuulusid temaga samasse \u00fchiskonnaklassi, l\u00e4ks suvitama sinna, kuhu passis, tema arvamus n\u00e4idenditest oli selline ja ta kasutas vaimukusi, mida sobis, ta oli k\u00f5iges konformist, nagu \u00fctleks Michaly. Aga siis ta hakkas igavlema, igavus s\u00fcvenes s\u00fcdameneuroosiks ja siis ta valis endale Michaly, sest tundis, et Michaly pole t\u00e4iesti konformistlik. Mees on midagi, mis on kodanliku elu raamidele t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5ras. Ta arvas, et saab Michaliga neist m\u00fc\u00fcridest \u00fcle, v\u00e4lja metsikusse tihnikusse kasvanud luhale, mis laiub v\u00e4ljaspool, tundmatutesse kaugustesse. Kuid Michaly tahtis just tema kaudu kohaneda, kasutas teda vahendina, et saada korralikuks kodanlaseks ja luhal k\u00e4is ta ainult \u00fcksi ja vargsi. Kuni t\u00fcdines konformismist l\u00f5plikult ja p\u00f5genes tagasi tihnikusse, \u00fcksinda.\u201d<\/p>\n

Mehe \u00a0sihitu seiklemise alateadlikuks eesm\u00e4rgiks on \u00a0\u00a0kohtumine \u00a0boheemlasliku taustaga lapsep\u00f5lvekaaslastega, kellega koos m\u00e4ngitud \u00a0\u00fcksteise nimel suremisega l\u00f5ppevad m\u00e4ngud on j\u00e4tnud \u00a0neisse k\u00f5igisse \u00a0seletamatu \u00a0vabaduseiha ning \u00a0leppimatuse v\u00e4ikekodanliku eluga. See ebam\u00e4\u00e4rane ihalus \u00a0on lapsep\u00f5lves \u00a0magusa m\u00fcrgina neisse imbunud ning suutmatuse t\u00f5ttu sellest v\u00e4lja kasvada kujuneb nende elutee \u00fcsnagi \u00e4\u00e4rmuslikuks. Ehk ohvriks olemise ja armastuse \u00a0nimel suremise idealiseerimine on teinud nad pisut \u00a0eluj\u00f5uetuks. \u00dchest saab \u00a0p\u00fchakust munk, kes sureb noorelt kopsuhaigusse, teine teeb enesetapu, ainus naine (emata kasvanud!!!) selles seltskonnas, kes on \u00fchtlasi \u00fcks loo v\u00f5tmeisikuid, p\u00f5geneb enda eest suhetesse ja tundub olevat \u00a0\u00fcsna ilma j\u00e4etud empaatiast. Ja l\u00f5puks peategelane Michaly, kes abiellu pageb, avastades siiski, et ka see pole p\u00e4\u00e4setee iseenda ja lapsep\u00f5lvenostalgia eest.
\n\u201eMa tean, mis mul viga on, \u00fctles ta Ellesley`le. \u201eMul on akuutne nostalgia. Tahaksin uuesti noor olla. Kas selle vastu on mingit ravimit?\u201d
\n” … oled selline nagu oled, nii l\u00f5putult kauge ja abstraktne, et sul pole kellegi ega millegagi asja, sa oleksid maa peal justkui l\u00e4bis\u00f5idul olev r\u00e4ndur v\u00f5i Marsi elanik, et ei suuda midagi t\u00e4pselt meelde j\u00e4tta, ei suuda kellegi peale t\u00f5siselt vihastada, et sa ei suuda t\u00e4helepanelikult kuulata , kui teised r\u00e4\u00e4givad, et teed pigem heatahtlikkusest ja viisakusest vahel nii , nagu oleksid sinagi inimene.”<\/p>\n

Selle teekonna tasutaks on romantiline ja kaduvikuh\u00f5ngulisest\u00a0 kultuurist l\u00e4biimbunud 1930-ndate Itaalia, mille \u00a0huvitavaid \u00a0kirjeldusi on m\u00f5nus lugeda ning mis mahendavad teoses pidevalt kohal oleva surma aimdust. T\u00f5lkija Reet Klettenberg v\u00f5rdlebki romaani \u201esurmatantsu ballaadiga, mis avaldab lugejale sama jahmatavat m\u00f5ju nagu vanad maalid.\u201d\u00a0 Allj\u00e4rgnevalt m\u00f5ned n\u00e4ited.<\/p>\n

\u201dNad l\u00e4bisid Fiesolesse ja vaatasid, kuidas \u00e4ikesevihm tuli t\u00e4htsalt t\u00f5tates jooksujalu \u00fcle m\u00e4gede.\u201d<\/p>\n

“Kogu linn oma j\u00e4rskude roosade t\u00e4navatega lainetas juhuslikult ja muretult t\u00e4hekujuliselt laiuvatel k\u00fcngastel ja ka selle elanike n\u00e4gudelt v\u00f5is lugeda, \u00a0et nad on v\u00e4ga vaesed, aga v\u00e4ga \u00f5nnelikud, \u00f5nnelikud oma j\u00e4ljendamatul ladina moel.\u201d<\/p>\n

\u201e Talle meeldis Londoni kohutav kliima, selle vettinud ja pundunud, udune pehmus, millesse v\u00f5is uppuda, mis oli \u00fcksilduse ja spliini nii ustav kaaslane. Londoni november polegi kuu\u201d, \u00fctles ta, \u201e vaid hingeseisund\u201d.<\/p>\n

\u201eMaastik, mis oli Bologna ja Firenze vahel rongiaknast vaadates nii kaunis tundunud, oli n\u00fc\u00fcd m\u00e4rg ja vaenulik nagu naine, kes nutab ja kelle n\u00e4olt v\u00e4rv maha koorub.\u201d<\/p>\n

\u201eTalle meeldis Itaalia k\u00f6\u00f6gi varjamatu tundelisus: Prantsuse-Euroopa k\u00f6\u00f6k eelistab tavaliselt tuimestatud, peeni ja \u00fcksnes vihjamisi antud maitseid, mis on vaoshoitud nagu meester\u00f5ivaste v\u00e4rvid. Itaalia oma armastab v\u00e4ga magusat, v\u00e4ga haput, v\u00e4ga iseloomulike maitsed ja suudab isegi m\u00f5\u00f5tmatutele plastmassidele anda sentimentaalse iseloomu.\u201d<\/p>\n

Peale kohtumisi lapsep\u00f5lves\u00f5pradega ja r\u00e4nnakul kohatud erinevate p\u00f5nevate karakteritega, leiab Michaly, et vabasurm on parim sihitute otsingute eesm\u00e4rk, sest \u201esuremine on erootiline akt. \u00a0“Surra on palju lihtsam ja loomulikum kui elada…” Ja tasakaalu puudumine nii vabastav ehk \u201emind haarab sel hetkel kui olen libastuma hakanud, \u00e4kiline \u00f5nnetunne. See kestab muidugi ainult hetke, siis heidan jala automaatselt taha, saan tasakaalu tagasi ja konstateerin \u00f5nnelikult, et ma ei kukkunud. Kuid hetkeks! Hetkeks vabanesin ma tasakaalu seaduste alt, muutusin priiks, hakkasin mingisse h\u00e4vitavasse vabadusse lendama\u2026.\u201d<\/p>\n

S\u00fcmboolne ja ps\u00fchholoogiliselt veenev \u00a0on Michaly \u00a0isa \u00a0kaotamise hirm, kes \u00a0\u00a0on kogu aeg olnud midagi kindlat selles ebap\u00fcsivas ja m\u00e4ngulises maailmas ning \u00a0v\u00f5tnud vastustuse elu ees enda kanda. T\u00e4iskasvanuks saades tuleb aga sellega ise hakkama saada. Juhuste ja \u00a0isaga kohtumise m\u00f5jul j\u00e4\u00e4b traagiline otsus teostumata ja l\u00f5peb enesega rahu tegemisega, leppimisega. \u201eTuleb ellu j\u00e4\u00e4da. Ka tema elab, nagu rotid varemetes. Aga siiski elab. Ja kui inimene elab, v\u00f5ib ikka veel midagi juhtuda.\u201d<\/p>\n

\u201eR\u00e4nduri ja kuuvalguse\u201d lugemine on t\u00f5eline nauding! J\u00e4\u00e4b vaid loota, et Antal Szerbi raamatuid veel eesti keeles lugeda saab.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Juudi juurtega Antal Szerb on ungari kirjanduse \u00fcks erudeeritumaid ja s\u00e4ravamaid esindajaid. Kirjaniku \u00a01937. aastal ilmunud romaan r\u00e4\u00e4gib nooremas keskeas vastabiellunud ja naisega pulmareisile suundunud Michaly juhuslikult rongist\u00a0 mahaj\u00e4\u00e4misest alguse saanud r\u00e4nnakust isiksusliku \u00a0\u00a0k\u00fcpsemise suunas. \u201dSest igal inimesel on just temale sobiv eluiga, see on kindel. On neid, kes on j\u00e4\u00e4nud kogu elu lapseks ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[5],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6035"}],"collection":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=6035"}],"version-history":[{"count":22,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6035\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6037,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6035\/revisions\/6037"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=6035"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=6035"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/raamat.tartuvald.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=6035"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}