Thomas Hettche “Isade armastus”
Lugu isast, kes püüab leida teed oma teismelise tütreni, kellest on saanud vastutustundetu ema ja hooldusõiguseta isa võimuvõitluse lahinguväli. Sünkjashalli ja vahutava Jäämere saarel oma kooliaegse sõbranna perega talvepuhkust veetva keskeakriisis isa mõtisklused ja meeleheitlikud pingutused tütrega usaldusliku suhte loomise nimel on valus – tundlikud, mida rõhutavad mehe enese saarel veedetud üsna päikeselised lapsepõlveaastad.
“Sul on kogemus, mille saavutavad loendamatud isad: sul on laps, keda sa armastad, ja sind sunnitakse kõike, mis temaga juhtub, abitult pealt vaatama. See on piin. Ma vihkan tema võimu minu lapse üle, ja vihkan, et ta seda kasutab. Ja ma vihkan teda, kuna sellepärast vaatab iga noorsooametnik, iga lapsehoidja, iga lastearst, iga kloun tsirkuses ja iga talitaja loomaaias mind nii, nagu oleksin rongaisa ja logard ning tema vaene üksikema. Ma vihkan teda selle totaalse jõuetustunde pärast.”
“Aga ka see, et mu tütre süda on mult välja petetud, kas hooletusest või õelusest, pole aimugi, see lihtsalt on nii.”
“Vahepeal olen ma hakanud uskuma, et isade armastus oma laste vastu ei sarnane emade omaga”.
“Igas lapses on midagi kasvatamatut, nii-öelda jumalikku, mis minu mõjul võiks puruneda. Seetõttu olen ma sekkumist alati väga kartnud. Nii et lapse loomulik rõõm ja kindlustunne ei puruneks nagu ilus klaas, millesse kunagi esimene pragu tekib.”
Aeglaset kulgev valulik lugu pikituna tormiootel Jäämere kirjeldustega, mis oma pideva kohaloluga on kui sümbol elu paratamatusest, millega võitlemine ei pruugi tulemust anda, samas aga ei saa lasta sel valul end purustada. Ilus lugu isasüdamest, mida võiks lugeda lahku minevad või juba seda teinud pered, et mitte muuta oma lapse elu relvaks teise inimese vastu.
Postitatud: 22. märts 2013
Rubriik: Lugemiselamus
Autor: Karin Evik