Poeetiline Punane Raamat
Mõned aastad tagasi juhtusin ühes telesaates nägema lõiku Tallinna vanalinnas tegutsevast Ukraina katoliku kirikust ja selle juurde rajatud kultuurikeskusest Labora, kus tegeletakse muu kõrval kloostrikunstide säilitamisega. Nüüdseks on selle keskuse vaimse juhi munk Anatoli Ljutiku ja tema kaaslaste eestvõtmisel ilmunud kaks imepärast raamatut Eesti ja Ukraina kaitsealustest liikidest koos luuletustega. Raamatute originaalid on käsitsi kirjutatud ja maalitud käsitööna valminud paberile keskaegseid tehnikaid kasutades. Eestipoolse tõlke ja tekstide autor on Timo Maran.
Eesõnast.
Mida ühist saab olla looduskaitsel ja palvel, ilukirjandusel ja vanadel unustatud kunstitehnikatel? Võib olla rohkemgi kui esmapilgul paistab, sest nad kõik vajavad meie killustunud kiirustavas maailmas tähelepanu ja keskendumist, ruumi loomist haprale ja haruldasele agressiivse ja pealiskaudse arvelt. Kui need neli valdkonda põimuvad, siis võib sellest kohtumisest sündida ala, milles kehtivad teisugused reeglid, milles on kaitstust, tasakaalu ja pühitsust. See on nagu looduskaitseala, aga mitte päris, sest ei asu metsas, vaid inimese vaimus.
♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦
Euroopa naarits
Te ei tea, mida tähendab otsida
kaaslast kogu elu. Kasvada,
saada suureks ja vananeda.
Kohtamata ainsatki omasugust.
♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦
Rabapistrik
Olen taltsutamatu, metsik ja vaba.
Täpp taevas ja tuuldesööst. Ei tüki
te linnadesse varestega kaklema.
Jään kiljatuseks rabalaugaste kohal.
♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦
Vassõl Rjabõi
Koirohi
Valus on, kui ära kaob
mu kujutluste kirbe hõng.
Teie, pühitsematud,ei saa tundma
olemise magusat mõnu.
♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦
Sofija Maidanska
Armeenia kimalane
Ära sega mind laulmast oma tasast
kimalaseloitsu arbuusipõllu kohal,
sa ju tahad kustutada janu
arbuusi magusa mahlaga.
Postitatud: 2. jaan. 2014
Rubriik: Lugemiselamus
Autor: Karin Evik