Tsitaat Kahil Gibrani “Prohvetist.”
Fotol sidruniõis.
Teie lapsed pole mitte teie lapsed.
Nad on elu enese igatsuse pojad ja tütred.Nad sünnivad läbi teie, aga mitte teist.
Ja kuigi nad on teiega, ei kuulu nad teile.
Oma armastuse võite te neile anda, aga mitte oma mõtteid.
Sest neil on nende eneste mõtted.
Nende kehasid võite te varjata oma katuse all, aga mitte nende hingi,
sest nende hinged elavad homse kojas,
mida teie ei või külastada isegi mitte oma unedes.
Te võite püüda nendega sarnaneda, aga ärge üritage muuta neid endisarnasteks.
Sest elu ei voola vastupäeva ega viivita eilses.
Teie olete vibud, millelt teie lapsed nagu elavad nooled lendu lastakse.
Vibukütt näeb märki lõpmatuse rajal ja pingutab teid kogu oma jõust, et Tema nooled võiksid lennata kiiresti ja kaugele.
Olgu teile rõõmuks painduda vibuküti käes;
sest just niisamuti, nagu ta armastab lendavat noolt, armastab ta ka vibu, mis püsib paigal.
Postitatud: 7. mai 2014
Rubriik: Lugemiselamus
Autor: Karin Evik