Järje hoidja

“Eestlane on nagu puu väljal: vaatad läänest, on niisugune, vaatad idast,  naasugune ja nõnda teistestki ilmakaartest. Aga võra varjust tema erikujusust ei näe, seda näed ainult eemalt. Valitsevad tuuled on läbi aegade vorminud selle puu võra, aga mitte juuri – juured ajab puu mulda ja kinnitab ülemaid seadusi järgides ja need on päriselt tema seadused, on tema teadmus. Kui haraline on tegelikult võra, see saab selgeks siis, kui tormid ta raagu rebivad. Jah, siis vahest näed kõiki neid murdunud harusid, kaugelesirutunud väändunud või kuivanud külgoksi, ühed paistmas läänest või lõunast, teised põhja- või idakaarest, aga kõige selgemini siiski tüve juurest. Tüve juures seistes näed värskeid ja vanu vermeid koorel ja see on puu lugu, nii nagu väiksemad ja suuremad käsnad ja torikud tüvel kõnelevad puu tervisest, räägivad mõnest teisest, kes imeb või on kunagi imenud endasse ta elujõudu, annavad märku valust, mida saab tunda puu üksi ja ei keegi teine. Siin vahest kuuled tormi vihinat ja tuule sahinat lehtedes, kuuled tulijate ja minejate hüüatusi, jääjate laulu, hakkad mõistma olijate sosinaid ning vaikimishetki. Siin hoomad elumahlade liikumist ses ainsas tervikus teiste ainulaadsete puude seas, ja tema kõne ja tema keel saavad sinu kõneks ja keeleks, ja sa ise saad kelleksi, et võiksid olla see, kes sa oled.

Hele Ellermaa fotod Vedu ohvipärnast (klikka fotol!).

Müstilise põlispuu algne tüvi on altpoolt hävinud ja ta on kasvatanud 2 m kõrguselt uued lisajuured, mis ülal justkui üheks tüveks liituksid.

Ühe puu sees oleks nagu mitu noort puud…Imeline elujõud!