Vete peal kõndimisest
Kui ei ole just laulupidu või ei pärjata meie olümpiasangareid, juhtub harva, et tunnen pisarateni uhkust eestlaseks olemise üle. Kaasmaalastest kirjanikest paisutab sel kombel mu rahvuslikku eneseteadvust vaid Kristiina Ehin. Sellist ürgset naiselikku tugevust, niisugust sügavalt tarka arusaamist elust, inimeseks olemisest, aga ka naiseks või meheks kasvamist leiab vaid tema loomingust. Poetessi uusim kaksikkogu “ Viimane Monogaamlane” võiks olla meie kõigi kohustuslik öökapiraamat, mille järgi on hea haarata siis, kui jaks uskuda enesesse ja koosolemisse kipub raugema. Ehinlikult mänguline, samas mõnusalt filosoofiline ning müstiliselt sürrealismi kalduv jutukogu aitab taas üles leida argirutiinis kaotsi läinud oskuse vete peal kõndida. Kristiina Ehin on kui preestritar, kes teenib armastuse jumalannat vaid talle omasel moel. Lugemisele lisavad vürtsi autori enda illustratsioonid. Ühtlasi soovitan kuulata Raadio Ööylikoolist luuletaja samateemalist jutuajamist http://www.ylikool.ee/et/13/kristiina_ehin
Postitatud: 21. juuni 2011
Rubriik: Lugemiselamus
Autor: Karin Evik