Järje hoidja

Oma lemmikust olen ikka tahtnud kirjutada, aga pole söandanud… Nii suur on see Inimene oma mõtetelt… Eks siis kasutan võõraid ridu, sedakorda Berk Vaheri artiklist “Nikolai Baturin, sõnavabaduse rüütel”, mis ilmus “Sirbis 22. jaanuaril 2016.

“Nikolai Baturin – tema on ju selline rüütel – on keeldunud olemast ohver. Keeldudes sekkumast mellu, mis alandab; elades Avarilmas ka siis, kui tervis enam taigasse ja keha kõrbesse ei lase. Kirjutades avaralt ja süvitsi ka siis, kui kirjanduse asjatundjad enam ei kuule ja vastu ei kaja. Temal on oma siht silme ees, ta kõnetab suurust inimeses ja usk sellesse ei kao enne kui elu ( ei kao ka siis – kui saab edasi antud). Ta kõnetab Lugejat suure algustähega ja lootus neid kohata ei lakka. Ta kannab keele muusikat oma veres kui üht katkematut armastust. Ta on ikka olemas ja meiega, ja tema teosed niisamuti – on meie vabadus valida nende vabadus.” lk. 3