Järje hoidja

Nagu päike kõrgemalt käima hakkab, haarab juba aastaid üht osa Vedu kandi rahvast seletamatu rahutus. Näpud hakkavad mulla järgi kihelema, aga hing kisub sinavate kauguste poole. Ja ega muud ravi sellele seisundile polegi, kui  uusi aedu ning huvitavaid inimesi avastama minna. Nii saigi seekordse jüripäevase sõidu esimeseks sihtkohaks valitud tuntud „sibulagurmaanist“ aedniku Sulev Savisaare üle tuhandese liigi ja sordiga sibullillede kollektsiooniaed, kus kasvab põnevaid taimi üle kogu ilma. Avastamisrõõmu pakkusid püvililled (sh. köitraagudega taim!), värvirikas lõokannuste ja koerahammaste maailm ning palju muudki. Ja et see kõik üksnes „silmanuumamiseks“ ning hilisemaks Savisaare kataloogist tellimiseks ei jääks, lahkus nii mõnigi meist aiast uus ja huvitav taim näpus.

Edasi viis tee meid läbi Pangodi kaitseala maaliliste maastike Mustakurmule –  külla muusikule, rännumehest kirjanikule  ja Tiibeti- huvilisele Roy Striderile. Juba väravas tervitasid meid lehvivate palvelippude all „Mongoolia memuaaridest“ tuttavad koerad Häirä ja Karma, kellega tiibeti jakkide aediku juures liitus mastif Mantra. Vist ainsa siinmail töötava sellest tõust koera kaela ümber oli efektne kekor –  tiibeti koera traditsiooniline kaelakaitse kiskjate  rünnaku vastu. Mantra ülesandeks on hoida lisaks kihnu maalammastele, kitsedele ja eesti hobustele silm peal 3-liikmelisel jakiperekonnal. Neid   maailma Punasesse Raamatusse kantud loomi kasvatab Roy protestiks Tiibetis toimuva Hiina kommunistide terrori vastu. Oma kodumaal 3000-5500 m kõrgusel elavate loomade eluiga küündib 20 aastani. Järglasi saavad nad looduses üle aasta. Karmide elutingimuste kaitseks on jakkide keha kaetud pikkade karvadega, mida kõhuosal aitavad pulstiseks ja sellega soojapidavaks muuta erilised näärmed, mille eritist  kasutati nomaadide rahvameditsiinis nagu jakisõnnikutki. Viimane on ühtlasi küttematerjaliks ja sarnaselt  nahaga  ei lõhna ka sõnnik. Loomadel  peaagu puuduvad higinäärmed ja nad ei tee häält. Karvastele neljajalgsetele sekundeerivad Roy majapidamises sulelised  kasmiiri rahutuvid, tiibeti siidikanad ja eesti maatõugu kanad. Ränduri kodu on justkui hapruse kaitseala, kus tegeletakse ja mõeldakse kõigele, mis vajab kaitset pealetükkiva ja vägivaldse eest.

Aeg Roy fantaasiaküllase ja värvika jutu saatel möödus imekiiresti ja tiibeti maitsetega lõunapausiks kogunesime juba Ahja raamatukogu silladest sinetavasse aeda kaunile piknikuplatsile. Tiibeti rahvustoidu momode  ja thukpaga varustasid meid  enne  teele minekut Tartus asuva  restorani Himaalaja Jutud nepaallastest kokad. Roy poolt valmistatud traditsioonilise soolase jakipiimatee joomist saatis  rituaal, mida rändur   tutvustas lisaks muule tiibetlaste elulaadi puutuvale. Üht-teist uut saime teada ka budismist.

Ahjal olles ei saa üle ega ümber Tuglasest, kellele pühendatud muuseumi ja raamatukogu külastades nautisime ka  käsitöönäitusi. Südant soojendasid Põlvamaa laste valmistatud pillid.

Päeva lõpetasime perekond Kihhode harmoonilises ja maastikust justkui loomulikult välja kasvavas avaras ja kaunis koduaias.

Aitäh kõigile, kellega selle huvitava päeva koos veetsime!

Tänutundega mõtleme ka kaitseliitlastele Raigole, Kalevile ja Rainerile, kelle teeneks oli  termose hankimine meie reisi eksootilise toidu jaoks.

Koduteel pidasime juba uusi plaane ja kutsume lugejaidki meiega liituma 4. juunil toimuval Tartu valla 25. sünnipäevale pühendatud kultuuri- ja aiahuviliste retkel meie oma koduvallas.
Fotod Karin Evik