Järje hoidja

Antiikajal oli pojeng kuulus oma imettegevate omaduste poolest. Räägiti isegi, et seal, kus kasvab pojeng, kaovad kurjad vaimud. Kaela ümber seotud väikestest pojengitükikestest kee usuti kaitsvat igasuguste kiusatuste eest. Euroopas oli pojeng keskajal samuti tuntud kui ravimtaim. Teda pandi südame lähedale lämbumistunde ja podagra vastu. Mõnel pool usuti isegi, et ta mõjub tervendavalt langetõve puhul. Selleks tehti pojengi viljadest pärlid, mida tuli kaelas kanda 40 päeva. Pärlite mõju usuti olevat suurem siis, kui vilju oli niisutatud püha veega ja nad olid aetud punasele niidile nõelaga, mida polnud enne kasutatud.
Idamaa rahvaste lillede keeles tähendab pojeng tavaliselt häbelikkust, ujedust. Siit on ilmselt tulnud saksa väljend lõi lõõmama nagu pojeng. Nii öeldakse, kui häbelik neiu punastab.
Kuid pojeng on ka rumala uhkuse ja eneseimetluse sümbol.

Virve Roost ” Legende ja pärimusi lilledest”