Järje hoidja

Armas lugu oma  eluga nooruses äpardunud, kuid nüüd elukaare teises pooles, siiski edasi jõuda püüdvast hooldusõest Aliisist. See on eluterve lugu naisest, kes avastab endalegi ootamatult, et küps naiseiga võib-olla tunduvalt seiklusrohkem kui noorus. Kui Aliisi noorusaeg  ja keskiga olid  üsna igavad ja üksluised, siis välismaale tööle siirdudes  hakkab tema elu võtma üsna pöördelisi tuure. Ühel päeval, täiesti tavalisele  koristajakohale Rootsi tööle seilav Aliis, ei aimagi, et  satub täiesti juhuslikult  hoopis Prantsusmaale, ühe toriseva, kuid jõuka vanamehe villasse. Peale seda, kui Aliis laeva restoranis vanamehe elu päästis, on too valinud naise oma hooldajaks ja kaitseingliks, kusjuures  tööleping kestab seni kuni vanamees elab.  Võõrsil avaneb Aliisile uus, võõramaine ja põnev maailm. Elumõnudest siiani ilma jäänud Aliis, saab pikka aega  nautida  kõike, mida iganes elul talle pakkuda on.  Lugemise teeb nauditavaks Aliisi tugev elujaatav hoiak, positiivsus, olukordadele  huumoriga  lähenemine, sündmuste kiire areng, tegelaste karakterite kirevus. Samas ei unusta autor puudutamast tõsiseid teemasid nagu: peresuhted, vanaduspõlv, andestamise vajalikkus jt. Samuti on lugu nauditav keeleliselt, mis on vaimukas, väljendite ja tabavate võrdluste rohke ja stiililt ladus – ühesõnaga väga hea lugeda. “Viimane laev” on üks neist  raamatutest, mida on kahju käest panna, kui oled jõudnud viimase reani. Kuid siin õnneks ei pea kurvastama, sest autor on lugejatele lubanud järge. Nii, et jääme põnevusega ootama.