Otsing

märts 2024
E T K N R L P
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Rubriigid

Viited

Arhiiv

Looduselamusi Rein Kuresoolt

Sageli kubisevad netiblogid lõputust halamisest teemal, kui halb on Eestis elada või kirjavigadega pikitud primitiivsetest õpetustest, kuidas saada üle oma järjekordsest tormilisest armusuhtest välismaalasest printsiga valgel hobusel, kes osutus töötuks põrsaks …
Kuid vahel harva võib leida ka tõelisi pärleid. Üheks selliseks vahvaks avastuseks osutus Rein Kuresoo (bioloog, looduskaitsja ja esseist) blogi “Kes kus elab, kes kellega käib, kes keda sööb?”, mida on  isegi looduskaugetel raamatusõpradel mõnus lugeda:

http://www.animalcity.eu/kuresoo/

Sinikaelad söövad konni
Sai ei ole inimesele päris paslik söök, teeb lolliks. Loll pakub talvel saia pardilegi ja part usub, ootab uut annust ning jääb samuti lolliks. Kui sinikael on talv läbi saia söönud, siis on ta magu magu nagu Victoria Beckhami keskmine sõrm. Mida siis pardil peale saia veel võtta on – kõigil vähestel vabaveelaikudel on kogu muda läbi sõelutud. Sügavamal mudas on konnad. Et sinikael suuri konni sööks, kõlab sama uskumatult nagu see, et Tarja Halonen võiks olla seksisümbol. Aga mis sa hädaga teed, tsöliaakia all kannatav part sööks nüüd sealiha ja kanamunegi. Selleks, et konni kätte saada, tuleb ujupardil hakata sukelpardiks. Konna neelamine võtab oma veerand tundi, sest konn, va reo, ajab sõrad vastu. Valgunälja leevendamiseks tuleb neelata kaks konna päevas. Kui inimene tahaks millegi samaväärsega hakkama saada, peaks ta päevas kaks noort kassi elusalt alla neelama. (Katkend Rein Kuresoo blogist)