Peeglid
Eesti kirjanduse riiulit korrastades meenus mulle üks mitmeaastatagune naljakas lugu. Minu kui raamatukogutöötaja poole pöördus hallipäine meesterahvas ja küsis: “Kas teil peeglit ka on?” Minu peas hakkas jooksma selline mõttejada: ” Peegel on ju kohe ukse kõrval koridoris. Vanem inimene, ju ta ei pannud lihtsalt tähele. Huvitav, miks tal on vaja end peeglist vaadata?” Tõusin toolilt püsti, et teda koridori juhatada ja siis äkki taipasin oma eksitust. Lugeja pidas nähtavasti silmas kirjanik Peeglit, mitte peeglit. Juhatasin eaka lugeja Juhan Peegli raamatute juurde. Olin õnnelik, et suutsin piinliku arusaamatuse ära hoida.
Postitatud: 2. juuni 2011
Rubriik: Jagamisrõõm
Autor: Heili