Kui ainult…
Augustikuu! Põldudelt hakkab vili võetud saama, lauluritsikad on kolinud kõrgele puude otsa ja õhtul vajub päike juba kell üheksa silmapiiri taha. Suvi hakkab lõppema … ning enne kui arugi saame, seisame jälle lumelabidaga keset õue ja maadleme meetrikõrguse lumehangega…
Et tulla toime külma ja pimedusega, tuleks mällu talletada kõik imelised mälestused ja pildid, mida suve jooksul kogetud: pääsusabaliblika laperdav lend võilillede kohal, saarma keskpäevane jahiretk kraavis, vihmapilvest välja piiluv vikerkaar, tupp-villpeadest valendav raba, ohakaõite lilla vaip kraavipervel, ööviiulite joovastav lõhn, kimalaste asjalik sumin õitest tulvil pärnapuul, veest väljahüppavate viidikate sädelus järvel, kõrkjate vahel jahti pidavad vaksapikkused havinolgid, hernesuurustest raheteradest kirju muru, mustikatest sinetav männimets, kombaini taga põllupeenral hiiri jahtivad toonekured, õhtupäikeses helendavad ohakatutid, pehkinud paku peal päikese käes pikutavad sisalikupojad, loojangust punetavas järvevees kappavad hobused, autoaknast möödavilksatavad lehmakarjad uduviirgude keskel, augustiöises pimeduses laulvad kursusekaaslased…
Kui ainult suudaks seda kõike igavesti mäletada…
Kui ainult…
Postitatud: 16. aug. 2011
Rubriik: Jagamisrõõm
Autor: Anita Priks