Kui kaugele ulatuvad inimvõimete piirid? – Ranulph Fiennes, “Hull, halb ja ohtlik tunda”
“Minu kandadele tekkisid villid, seega sidusin neile magamismatist lõigatud vahtkummitükikesed ja püüdsin neist mitte välja teha. Tuulekõrvetustest kahjustatud lõug hakkas mädanema ja paistetas, seetõttu lõikusin seda skalpelliga, kuni turse taandus. Kui olin nädal otsa läbi prillide räiget lumehelendust vaadanud, ei saanud ma enam silmi kaugemale fokuseerida. Nagu tavaliselt, kogunes laugudesse vedelikku ja need tursusid. Silmad ahenesid piludeks. Sarnanesin ränka müksomatoosi põdeva küülikuga. Igal õhtul puistasin arenevale kubememädanikule klotrimasoolipulbrit ja katsin hõõrdunud kohad toruteibiga. Selg ja puusad kipitasid, kuid mitte nii valusalt nagu varasematel retkedel… Esimest korda tundus elu vaevalisel polaarkelguretkel tõesti talutav, suisa rõõmus…”
Nii kirjeldab Sir Ranulph Fiennes autobiograafias “Hull, halb ja ohtlik tunda” oma vastupidavusvõime piiril elatud elu.
Raamat pakub fantastilise elamuse ning tutvustab värvikalt inimest, kellele seiklemine ja raskuste ületamine pole väike vaheldus vaid kindel elulaad. Jääb üle vaid imetleda, kui kõrgele ja kaugele on võimalik jõuda meeletu tahtejõu, raudse sihikindluse ning ning raugematu seiklusjanuga!
Guinnessi rekordite raamatu järgi on Ranulph Fiennes maailma kuulsaim elav maadeuurija. Ta on rännanud kõige ohtlikumates ja ligipääsmatumatest paikades, sattunud korduvalt surmasuhu, kaotanud loodusele mitmed sõrmed ning kogunud heategevusele miljoneid naelu.
Autobiograafias kirjeldab Fiennes põnevalt ning mõnusa huumoriga seda, kuidas ta rändas esimese inimesena jalgsi mõlemale poolusele, juhtis esimest ümbermaailmareisi üle pooluste, avastas Omaanis kadunud Ubari linna, jooksis kolm kuud pärast südameatakki seitsme järjestikuse päevaga seitsmel mandril seitse maratoni, tõusis Mount Everesti tippu ning pidi peaaegu mängima filmis James Bondi.
Postitatud: 8. aug. 2011
Rubriik: Lugemiselamus
Autor: Anita Priks