Järje hoidja

Mina ei pea mitte kartma. Hirm on arutapja. Hirm on väike-surm, mis toob kaasa täieliku arutuse. Ma pööran oma näo hirmu poole. Ma lasen sellel minna enesest läbi ja üle. Ja kui see on minust möödunud, siis pööran oma sisemist silma, et talle järele vaadata. Seal, kuhu läks hirm, pole midagi. Ainult mina jään alles.

 Frank Herbert, “Düün”

Me kõik kardame midagi: enda ja oma lähedaste surma ning haigusi, vananemist, õnnetusi, sõda ja vägivalda. Me kardame töö kaotamist, majandusraskusi, oma positsiooni kaotust.  Me kardame ebaõnnestumisi, muutusi, üksindust. Kardame ka pimedust, äikest, kõrgust, kurje koeri, madusid, hiiri, ämblikke, tulnukaid…

Me peaksime lakkama kartmast, et julgeksime tõusta lendu!

 “Tulge servale.”
“Me ei või. Meil on hirm.”
“Tulge servale.”
“Me ei või. Me võime kukkuda!”
“Tulge servale.”
Ja siis nad tulid. Ning ta lükkas neid. Ja nad lendasid.

Guillaume Apollinaire