Liiga palju telereaalsust pole ka hea – Alexandra Oliva, “Üksinda”
Mõtlemapanev raamat üksinda läbi kaosesse sattunud maailma aina edasi rühkivast peategelasest, keda hoiavad elus vaid tahtejõud ja ellujäämisinstinktid.
Järjekordses paljureklaamitud tõsielusarjas suunduvad 12 võistlejat metsa, et seal ühiskonnast äralõigatuna ja kaamerate pideva jälgimise all erinevates võistlustes ning ülesannetes oma vastupidavust proovile panna. Samal ajal toimub riigis reaalne katastroof, kuid võistlejad seda ei tea. Üsna varsti jäävad neist ellu vaid üksikud. Kõige visamaks osutub naine, kes on ära suremiseks lihtsalt liiga jonnakas. Pealegi ei suuda ta uskuda, et teda ümbritsev õudus pole ammu enam mäng – liiga reaalne on olnud sarja senine sisu.
Raamatut lugedes sai selgeks, et ekstreemsetes oludes jäävad ellu tõepoolest ainult kõige visamad.
Lisaks kerkis pähe mõte, et meie, inimesed, oleme kõige ümbritseva suhtes juba nii tuimaks muutunud, et kasvõi hetkelise tähelepanu pälvimiseks peab meid pommitama üha teravamate kirjelduste ja telepiltidega. Raamatud muutuvad üha otsekohesemateks, kriminaalromaanide kuritööd on järjest õõvastavamad (verd peab voolama mitte ojade vaid meredena, laipu tuleks kindlasti tükeldada ja nülgida), ka erootilised romaanid kirjutatakse varasemast tunduvalt detailiderohkemateks ja paljastavamateks …
Ka oma telemängude hullusega oleme juba ammu ületanud hea mõistuse piiri. Praegugi jooksevad meie TV-kanalitel kümned ja kümned taolised reality showd, mis käsitlevad aina uudsemaid teemasid, naelutades vaatajaid helendavate ekraanide ette. Eks ole ka Eestis ennast kaamerate ees proovile pandud nii baaris, talus, bussis kui džunglis, rahakohvrit taga ajades, reisikaaslast otsides, Siberisse ja Sirtsu sohu reisides, saledaks võimeldes, kooke küpsetades, joomist maha jättes, hirmudest vabanedes, selgelt nähes, end ilusaks tuunida lastes, armastust otsides, naisi ja kodu vahetades, kehvas olukorras kodusid remontides, oma korterit kujundades, lapsi sünnitades jne jne.
Lisanduvad väliskanalite vahendusel nähtud pruudikleitide valimine, Alaska kõnnumaal ellu jäämine, 20-aastaste ja üle 350 kg kaaluvate noorte magude väikseks lõikamine, hiiglaslike puude langetamine, omanikuta laohoonete eest oksjonil võistlemine, kaugetest meredest suurte kalade püüdmine, ihualasti asustamata saarel esmakohtingute pidamine, välismaa villades kõigi liikuvate objektidega seksimine…
Seni on puudu vist ainult kaamera ees ära suremine ja kellegi rahalise võidu peale maha tapmine.
Kas tõesti peavad lõpuks ka need teemad televiisorist ära nähtud saama, et ellu ei jääks midagi püha või kõigi pilkude eest varjatut???
Postitatud: 28. nov. 2017
Rubriik: Lugemiselamus
Autor: Anita Priks