Maria hüpnotiseerimine
 |
Mind on alati huvitanud eriliste võimetega inimesed ja see musta spiraaliga raamat tõmbab lugeja kohe inimmeele mõistatuslikesse süvahoovustesse. |
Lk. 44. “Ütleme endale, et tunneme end suurepäraselt, kuigi tunneme halvasti, ja halb tunne kaob iga sisendusega. Ütleme endale, et tunneme end halvasti, kuigi tegelikult tunnemegi, ning meil hakkab iga sõnaga järjest halvem. Sisendus võimendub.” “Hüpnoos ei ole mingi müsteerium. Kõik see on kordamine, ikka ja jälle sisendused kõikjalt, meilt endilt, teistelt inimestelt, kellega me kohtume…” “Arvestades kõiki neid sisendusi, mida oleme kuulnud, näinud või puudutanud, koosneb meie tõde nendest, mis oleme omaks võtnud.”
Lugejale kirjeldatakse hüpnotisööri poolt läbi viidud eksperimenti, mille käigus satub mees ainult sisenduste abil kujuteldavasse vanglasse, millest see inimene ei leia enam ise väljapääsu. Tema jaoks on müürid reaalsed, kuigi saali poolt vaadates pole laval peale õhu midagi näha.
Lk. 70. “Meie elu on kui lõuend, mida iga sekund, iga päev loome. Üks pintslitõmme korraga. Iga päev, terve elu. Nii see käibki. Siin on sinu värviämber, kus keerlevad sisendused. Siin on sinu pintsel, tee see kokku värviga, mida sa tõeks pead. Siin on sinu lõuend – me nimetame seda eluajaks.”
 |
Ameerika kirjanik Richard Bach, helilooja J. S. Bachi kauge järglane, sündis 1936.a. Illinoisis. Lendurina oma kuuelapselisele perele leiba teenides , ajuti vireledes näljas ja viletsuses, avaldas ta 1970.a. raamatuna allegoorilise jutustuse “Jonathan Livingston Merikajakas”, ( eesti k. ilmunud 1973., 2003.a.) , millega ta kohe maailmakuulsuse saavutas. |
 |
1977.a. järgnes romaan “ Illusioonid: Trotsliku messia seiklused” (eesti k. 2008.a.), mis samuti miljonite lugejate südamed võitis uudse ja põneva temaatikaga ning oma elujaatava helgusega. Autor avab lugejate meeled tänapäeva keerulises maailmas leiduvale headusele ja ilule. |
Postitatud: 19. okt. 2011
Rubriik: Lugemiselamus
Autor: Heili