OLIVIA SAAR – 80
18. oktoobril 2011.a. tähistab luuletaja, lastekirjanik ja ajakirjanik O. Saar oma suurt juubelit. Tema lihtsad, südamlikud ja kaunilt kujundatud luulekogud on mind juba ammu köitnud. Sirvisin need nüüd uuesti läbi ja tegin neist oma valikud täiendades neid piltidega oma fotokogust.
|
"Ma lükin mõtteid nagu maasikaid rohukõrde, üks ühe järele üks ühe kõrvale. Mu suvemõtted on heinalõhnalised ja maasikamaigulised. Tahan talletada neid talveks." „Peegeldused“
|
|
|
AEG HARGNEB KUI PUU, mahlad voolamas ihus, hetke mõnikord hoidma peaks linnuna pihus, ajajuured nii haprad nagu kohkunud kaja. On`s kirvega täksida ajapuud vaja? ”Kui kuivab kaev”
|
|
|
Kui oleme väiksed, tahame olla suured. Kui oleme suured, tahame olla väikesed. Kas saab siis ajas nagu trepiastmeil tagasi astuda?
„Laulvad liivad“
|
|
|
VIIV
Päike palavikus hõõgub üle metsa piiri, musta merevette langeb tema viimseid kiiri. Meri õhetab vaid viivu, saades neiu jume aga laotus päikeseta mahajäetult tume. ”Kui kuivab kaev”
|
|
|
Kevad on kirev nagu karussell. Kevad on kiire nagu karussell. Juba ta lennutab su suvetaevasse viirulise vikerkaare alla.
„Laulvad liivad
|
|
|
Kevad vaatab silma.
Suvi südamesse. Sügis sünnitab vilju. „Laulvad liivad“
|
|
|
Muinasjutud elavad meis endis,
püüa neile ainult lähemale pääseda, ja oledki kõikvõimas võlur. „Laulvad liivad“
|
|
|
Veel on vaikust. Veel on rohelist rohtu, kus astuda paljajalu. Veel on rõõmu liivalinnadest Ja varbalöömisevalu. Veel on allikakarget vett ja pohladest punavat palu. Veel on rõõmu, vaikust ja valu.
„Laulvad liivad“
|
|
|
Kingid õie,
et teha rõõmu. Aga rõõmus peituvad kõik ütlemata jäänud sõnad. „Laulvad liivad“
|
|
Piisab piskustki, et sind meenutataks. Hulgaga hulgud võõraste seas ja ikka jääb väheks. „Laulvad liivad“
|
|
Postitatud: 18. okt. 2011
Rubriik: Jagamisrõõm, Lugemiselamus
Autor: Heili