Järje hoidja

A.H. Tammsaare muuseumi näitus “Tammsaare ja kino”

Akvarelligalerii KALA: Kersti Kohtla “Tagasi akvarellide juurde”

Näitused avatud 30.05.-7.08.2018 raamatukogu tööaegadel.

Äksi kogukond on Muuseumiööl 19. mail 2018 väljas oma  näitusega. Naised ja mehed, poisid ja tüdrukud, daamid ja härrad  näitavad Saadjärve Looduskeskuse majas oma ehteid.
Näitus „Õ ja Ä põlvkonna äkslaste ägedate ehted“ ja kohvik on laupäeval avatud  16.00–23.00, töötoad 16.00–21.00.

Tegemist on esimese suurejoonelise elava kogukonnanäitusega Muuseumiöö programmis. Sõrmuste, kaelakeede, kõrvarõngaste ja prosside, aga ka lipsunõelte ja mansetinööpide paljud omanikud on ise kohal ja räägivad lugusid, miks need iluasjad on olulised, iseäralikud, huvitavad või austusväärsed.

Näituse eesmärk on tutvustada erinevate ajastute ehteid ning pakkuda võimalust võrrelda, millised on olnud ehtimise kombed ja maitsed erinevatel põlvkondadel. Näiteks kui kuuekümnendatel tegi maamees oma abikaasale ise metallist või puidust ehteid, siis nüüd ostab kavaler pruudile rõõmuks peotäie plastmassi.

Näituse nimi viitab Äksiga seotud kahele tähele – Õ tähistab siin sündinud vokaali, Ä on kohanime algustäht. Teiselt poolt osutavad suurtähed trendikal viisil erinevatele põlvkondadele, nii nagu on käibel X-, Y- ja Z-tähelised generatsiooninimed.

Õ ja Ä ööl on avatud ka töötoad, kus külastajad saavad teha makaroniehteid, niplispitsitehnikas käepaela, Õ-tähe kaunistuse või looduslikest materjalidest ürgehteid.
Avatud on temaatiline taaskasutuspood ja ning kohvikus on toitvate sõlekookide ja lipsunõelavõileivade ostjatele kohvi tasuta.

Ekspositsiooni mõned lood ja kogukonnanäituse ettevalmistuse käik on näha aadressil https://www.facebook.com/ehtemuuseum.
Lisainfo: https://programm.muuseumioo.ee/map/museum?id=592

25.aprillil 18.00 toimub Saadjärve Looduskeskuses Äksi Huvikoja teeõhtu “EHITUSKUNST AEGADE ALGUSEST TÄNASENI JA TULEVIKUS”.
Vaatame pilte ning räägime uhketest paleedest ja pisikestest kirikutest, suurtest lossidest ja kõrgetest tornidest, kadunud linnadest ja loodavatest linnadest…

Tee kutsujatelt, suupisted tulijatelt!

Armas lugu oma  eluga nooruses äpardunud, kuid nüüd elukaare teises pooles, siiski edasi jõuda püüdvast hooldusõest Aliisist. See on eluterve lugu naisest, kes avastab endalegi ootamatult, et küps naiseiga võib-olla tunduvalt seiklusrohkem kui noorus. Kui Aliisi noorusaeg  ja keskiga olid  üsna igavad ja üksluised, siis välismaale tööle siirdudes  hakkab tema elu võtma üsna pöördelisi tuure. Ühel päeval, täiesti tavalisele  koristajakohale Rootsi tööle seilav Aliis, ei aimagi, et  satub täiesti juhuslikult  hoopis Prantsusmaale, ühe toriseva, kuid jõuka vanamehe villasse. Peale seda, kui Aliis laeva restoranis vanamehe elu päästis, on too valinud naise oma hooldajaks ja kaitseingliks, kusjuures  tööleping kestab seni kuni vanamees elab.  Võõrsil avaneb Aliisile uus, võõramaine ja põnev maailm. Elumõnudest siiani ilma jäänud Aliis, saab pikka aega  nautida  kõike, mida iganes elul talle pakkuda on.  Lugemise teeb nauditavaks Aliisi tugev elujaatav hoiak, positiivsus, olukordadele  huumoriga  lähenemine, sündmuste kiire areng, tegelaste karakterite kirevus. Samas ei unusta autor puudutamast tõsiseid teemasid nagu: peresuhted, vanaduspõlv, andestamise vajalikkus jt. Samuti on lugu nauditav keeleliselt, mis on vaimukas, väljendite ja tabavate võrdluste rohke ja stiililt ladus – ühesõnaga väga hea lugeda. “Viimane laev” on üks neist  raamatutest, mida on kahju käest panna, kui oled jõudnud viimase reani. Kuid siin õnneks ei pea kurvastama, sest autor on lugejatele lubanud järge. Nii, et jääme põnevusega ootama.

“Südames teab iga inimene, et mets, heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt, tanklad, autod.”

Epp Petrone

Eesti Vabariigi juubeliaastal toimuva lasteraamatupäeva eesmärgiks on lastekirjanduse tutvustamise, laste lugemishuvi tõstmine ja loomingulise eneseväljenduse arendamine.

Lasteraamatupäevaks ettevalmistamisel osalesid kuueteistkümne Tartumaa kooli 1. – 9. klassi õpilased, „Meie Eesti” teemal esitati kokku 534 tööd, neist kunstitöid 179, meisterdamistöid 145, kirjutati 34 juttu ja 176 luuletust.

4. aprillil 2018 algusega kell 11 toimub meie lasteraamatupäev Tabivere rahvamajas, kuhu on kutsutud osalema kõikide loominguliste konkursside parimad.

Lasteraamatupäeval kohtutakse Tartu linnakirjanik Mikä Keräneniga, lahendada saab salakirja, kuulata parimaid jutte ja luuletusi, vaadata joonistuste ja meisterdamistööde näitust. Päeva juhib Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudeng Artur Aunap.

Üritust toetab Eesti kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu vallavalitsus.

“Me võime kergesti andestada lapsele kes kardab pimedust;
tõeline tragöödia on aga mehed kes kardavad valgust.”
Platon

22. märtsil kell 18.00 toimub Saadjärve Looduskeskuses Äksi Huvikoja teeõhtu “Virust Võruni, Saaremaast Setumaani, põikega Pihkvasse”.

Tee kutsujailt, suupisted tulijailt!

Olete oodatud!

19.03. – 06.05.2018 Kõrveküla raamatukogus

VALIK KÜLLIKE PIHKVA PABERIVALAMISE TEHNIKAS VALMINUD TÖID (TRIIBUPABERID – AUTORITEHNIKA)

NB!

DE FACTO ON SIIN KASUTATUD

AINULT PISUT VÄRVILIST PABERIPURU (ST LISATUD POLE MINGEID VÄRVAINEID)

PEALE SELLE VEEL PALJU TEGUTSEMIS- JA LOOMISRÕÕMU & TAHET LUUA JA JAGADA

SAADES OODATUD JA OOTAMATUID TULEMUSI

VÕTKE HEAKS!

Rahvusarhiivi paberikonservaator Küllike Pihkva

https://www.youtube.com/watch?v=eHIAEUTwZuA&feature=youtu.be

2017. aasta suvel rändasid jutuvestja Piret Päär ja fotograaf Maarja Urb Eestimaal ringi ja kogusid mälestusi 20. sajandi jutuvestmise traditsiooni kohta. Näitusele on välja nopitud vaid mõned mälestuste killukesed, mis ehk aitavad juhatada vaataja ja lugeja tema oma mälumaastikule. Tore, kui sellest äratundmisest sünniks mõnus jutustamine lähedaste seltsis või tekiks soov külastada oma suguvõsa vanasid, kinkida neile natuke aega ja kuulata lugusid.

Lugu ootab rääkijat, rada kõndijat, siis pole kadumise-rohtumise ohtu.

Idee ja teostus – Piret Päär. Fotod – Maarja Urb. Kujundus – Kristi Kangilaski