Kogume mälestusi Balti ketist
Olete Olete oodatud 30.-31. augustil Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2, Tallinn) väikeses konverentsisaalis toimuvatele Balti keti mälestuste kogumispäevadele Europeana 1989 raames. Kogume esemeid, fotosid, videosid või mistahes muus vormis mälestusi, mille juurde kuulub lugu. Meie tegime ajalugu!
30. augustil kell 12.30 toimub samas Balti keti teemaline vestlusring, kus osalevad Euroopa Parlamendi saadik ja Europeana 1989 rahvuslik saadik Tunne Kelam, ajaloolane Küllo Arjakas, filmirežissöör Peeter Simm, fotograaf Peeter Langovits ja teised tollal aktiivselt Balti keti organiseerimise või jäädvustamisega tegelenud inimesed. Kogumispäeval saab vaadata filmi „Balti tee“ja Tunne Kelami fotonäitust „Eesti tee vabadusele“.
1989. aasta oli murranguline kogu Ida-Euroopas. Balti riikides oli selle aasta tähtsündmuseks Balti kett, erakordne rahva rahumeelne meeleavaldus, mis toimus 23. augustil 1989. Umbes kaks miljonit inimest seisid käsikäes üle 600 kilomeetrises inimketis, mis läbis kolme Balti riiki ning sümboliseeris Eesti, Läti ja Leedu vabaduspüüdlusi.
2009. aastal kanti Balti keti dokumentaalne pärand UNESCO maailma mälu registrisse. Tänavu septembris plaanivad katalaanid oma iseseisvuse saavutamiseks Balti keti eeskujul sarnast aktsiooni. See, et saame nautida vabadust ja oma riiki, sündis meie ühisel tahtel ja teol. Kui meie tegime ajalugu, siis peame selle ka alles hoidma ja tulevastele põlvedele edasi andma.
Fotod koltuvad, esemed kuluvad, paberid pudenevad, lood ununevad… Väärtuslik ajalugu kaob pöördumatult käest. Et seda vältida, tulge Rahvusraamatukokku kogumispäevadele, kus professionaalid teid mälestuste digiteerimisel abistavad ja säilitamisel nõustavad. Jagage oma mälestusi!
Kogutud materjalid tehakse vabalt kättesaadavaks aadressil www.europeana1989.eu ning seal saab ka ise oma mälestusi ja materjale lisada. Sellest sünnib põnev ja värvikirev digitaalne arhiiv, millesse saab süveneda õppeotstarbel, uuringute eesmärgil või isiklikust huvist. See jääb tulevastele põlvedele ja teie mälestused ei kao. Kõik mälestused on oodatud ja olulised!
Europeana ja 1989
Europeana (www.europeana.eu) on digitaalne raamatukogu, muuseum ja arhiiv, mis alates 2008. aastast viib ellu Euroopa mäluasutuste ambitsiooni teha selle maailmajao rikas ja mitmekesine kultuur kõigile kättesaadavaks. Europeanasse panustavad üle 2200 mäluasutuse ja organisatsiooni 34 maalt, sh Eesti. Europeanas on juba u 30 miljonit digiteeritud kultuuriobjekti ning see annab võimaluse avastada ja uurida Euroopa kultuuri- ja intellektuaalset pärandit otsimootori ja virtuaalsete näituste kaudu.
Europeana kaasab kampaaniate kaudu sisu loomisse ka lõppkasutajaid, andes neile võimaluse oma lugusid digiteerida ja jagada. Europeana 1989 ongi üks selliseid. Selles ettevõtmises osaleb seitse riiki – Poola, Leedu, Läti, Eesti, Tšehhi, Saksamaa ja Ungari. Kampaania algas juunis Poolast, augustis läheb läbi kolme Balti riigi, jõudes 30. ja 31. augustil Eestisse Rahvusraamatukokku, kus eestlastel on võimalus kogumispäevadel www.europeana1989.eu tarvis oma panus anda. Igal riigil on rahvuslik saadik: Eestil Tunne Kelam, Lätil Sarmīte Ēlerte ja Leedul Vytautas Landsbergis.
Täiendav teave
Annika Koppel, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Europeana projekti liige, tel. 630 7260, Annika.Koppel@nlib.ee
Kristina Rood, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Europeana projekti liige, tel. 630 7309, Kristina.Rood@nlib.ee
Postitatud: 22. aug. 2013
Rubriik: Jagamisrõõm
Autor: Karin Evik