detsember 2024
E T K N R L P
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Rubriigid

Viited

Arhiiv

Mõnest labürindist ei olegi väljapääsu – James Dashner, “Labürindijooksja”

James Dashneri noortele mõeldud romaanitriloogia esimese raamatu tegevuspaigaks on apokalüptiline tulevikumaailm, kus valitsevad kaos ja surm. 
 

Kui 16-aastane Thomas liftis ärkab, mäletab ta vaid oma eesnime. Kui lifti uksed avanevad, leiab noormees end suurel kiviseintega ümbritsetud välul teiste poiste seas. Keegi neist ei mäleta, miks või kuidas nad sinna sattusid. Kõik, mida nad teavad, on see, et igal hommikul avanevad neid ümbritseva labürindi kivist uksed ning “labürindijooksjad” tormavad labürinti, otsimaks väljapääsu. Igal õhtul need uksed sulguvad. Labürinti lõksu jäänuid ootavad painajalikud koletised, õudus ja surm.
Peagi ühineb Thomas jooksjatega, et lahendada selle paiga mõistatus, põgeneda ning saada teada, kes nad sinna tõi ja mis eesmärgil.

 

Kui enamik düstoopilisi tulevikuvisioone kõlavad üsna usutavalt ning paljudes detailides isegi võimalikuna, siis labürindi kui testkeskkonna idee on küll värske ja omapärane, kuid romaan tervikuna mõjub suhteliselt ebameeldivana. Selle tegevuspaik on tontlik, koletised ajavad iiveldama, tulevik tundub olevat lootusetu ning verd ja laipu jätkub ülearugi.

Samuti tekitab raamat tunduvalt rohkem küsimusi kui vastuseid.

  • Kuigi laste mälestused ajast enne labürinti on täiesti minema pühitud, mäletavad nad siiski seda, kuidas tavaühiskond toimib.
    Milleks oli neil sellisel juhul vaja välja mõelda mitmeid uusi ning suhteliselt tobedaid termineid (välujad, suhka, mögaja, känk jms)? Mida annavad need terminid poiste elukorraldusele juurde? Aitavad need ehk paremini kohaneda karmi reaalsusega?
  • On tavaline, et maailmalõppude ajal ning muudes kriitilistes oludes vajatakse ja otsitakse Tõelist Kangelast, kes oskaks ja tahaks päästa inimkonda ja kogu maailma.
    Kuid milleks on ellujäänud täiskasvanutel vaja ehitada mingeid hiiglaslikke labürinte, panna sinna elama karja ilma mäluta lapsi ja pundi võikaid tehnoloogilis-bioloogilisi tapjakoletisi, kellel lasta pooled katsealused lapsed maha nottida? Kas see on tõepoolest parim võimalus Päästja(te) kasvatamiseks/väljaselgitamiseks?
  • Kas “iga hinna eest inimlikkuse säilitamise nimel” on tõesti õigus absoluutselt kõike teha???

Äärmiselt filmilikult kirjutatud raamat on kirjutatud üpris põnevalt ja tempokalt ning ahvatles internetist järele uurima, mis juhtub peategelastega triloogia järgmistes osades.
Siiski jäid mitmed küsimused endiselt vastuseta, tekitades tunde, et elus on olemas ka selliseid labürinte, millest polegi väljapääsu…