Järje hoidja

Üks tont käib ringi mööda maad – haldusreform nimeks. Kuivõrd see väiksemates, tõmbekeskustest eemal asuvates kohtades omale kodu loonuid mõjutab, läksime ühel  maikuisel pühapäeval Vedu raamatukogu lugejatega uudistama Võnnu kanti. Loe pikemalt »

“Reisitakse reisimise, mitte kohale-jõudmise pärast.”

Johann Wolfgang von Goethe

*

*

*

*

“Mul ei ole olnud mingisuguseid eesmärke, sest ma ei näe eesmärke. Minu silmade ees on tundmatu maastik, minu tee kulgeb sellesse maastikku või ta suubub sellesse või läheb edasi. Ma ei näe selle maastiku üksikasju. Ma ei näe, mis on mägede taga, mis on teekäänakute taga, mis on teispool orgusid, teispool metsi, aga ma pean teadma suunda. Ja see suund on minus endas olemas. See suund on otsekui mingi heli, mingi toon, mida ma ei tohi kaotada. See on kõige tähtsam. See on peamine. Ja kõik muu tuleb.”

Fred Jüssi

Laupäeval 14.30 tutvustab Tiina Tambaum Saadjärve Looduskeskuses oma äsja ilmunud raamatut “ŠOTIMAA. GLASGOW ON PAREM KUI EDINBURGH”.
Saab osta ka autori autogrammiga raamatuid!
Osalejail palun eelnevalt registreeruda Äksi Raamatukogus.

Kui on valida, kas veeta mõned päevad Edinburghis või Glasgow’s, siis kui paljud valivad viimase? Glasgow on sümpaatne, humoorikas, rikas, mitmekesine ja avatud linn, mille võludest arusaamine vajab väikest sissejuhatust.

Sellest raamatust loete linna ülikoolielust, aga ka näiteks sellest, kuidas spordimängude võõrustamisse on Glasgow’s kaasatud kõik, sh puudega inimesed, koerad ja kodutud. Saate teada, kuidas Glasgow’ politseinikud ja sümfoonikud on seotud Eestiga, kummad joovad rohkem, kas glasvegianid või meie, ja kuidas paistab Robert Burnsi õhtu eestlasest osavõtjale.

Glasgow’ lipukiri on „People make Glasgow“. Tulemus on muhe!

Evi Kaur on sündinud 26. augustil 1958. a. Tartus. Põhihariduse omandas Kõrveküla Põhikoolis. Kunstnik meenutab: kindlasti on minu elukulgu kujundanud Kõrveküla lähistel veedetud lapsepõlve ja noorusaastad. Toonase Kõrveküla kooli vaimsus, õpetajad ja klassikaaslased. Aastakümnete möödudes on enamik ju laias ilmas laiali, kuid see paik on minu hinges alati esikohal.

Evi Kauri koduleht:  http://www.evikaur.com/

Vedu raamatukogu on 27., 28., 29. ja  31. märtsil avatud alates kella 15.00-st.

30. märtsil on raamatukogu suletud.

Tõnu Õnnepalu tsitaat raamatust “Ainus armastus”.

“Tema eesti keel oli veel ehtne, koolis ära solgutamata. Tal oli veel õnn saada haridus vene ja saksa keeles. Ladina, kreeka ja prantsuse keelt tundis ta ehk mõnel määral ka. Nii kuulus ta veel sellesse eesti haritlaste põlvkonda, kes said aru, mida nad rääkisid. Kellele sõnade tähendus – aga suur jagu eesti keele sõnu tulevad neist keeltest – polnud veel saladus. Nüüd on eesti keel oma päritolust justkui ära amputeeritud, teda õpitakse nagu põrsast kotis ja räägitakse samuti umbes – täpselt, hea õnne peale” (lk. 48).

Foto:http://manaratas.blogspot.com.ee/2016/03/lumikelluke-rahvaravis.html

„Mõned päevad lihtsalt vajusid sulle kaela nagu kivid. Mõned olid tujukad nagu kassid, libisesid minema, kui sa lohutust vajasid, tulid pärast tagasi, kui sa neid enam nähagi ei tahtnud, tonksisid sind ja varastasid su hingeõhu.“

Patrick Rothfuss, „Vaikivate asjade aeglane settimine”

* * *

“Kahju oli nüüdsest ja tänasest, kõigist neist loendamatuist tundidest ja päevadest, mis mul kaduma läksid, mida ma ainult kannatasin, mis ei toonud ei kingitusi ega vapustusi.”

Herman Hesse, “Stepihunt”

* * *

“Ja ma võin endale seda lubada, et kui ma hommikul ärkan, siis ma kunagi ei tõuse kohe üles. Päevale tuleb mingisugune põhi panna. Kõigepealt ma rõõmustan selle üle, et mulle on antud elus veel üks päev ära näha, sest iial ei või teada, mida ta toob. Ja see on täitsa huvitav. Kõik külalised, ma pean silmas ka seikasid ja sündmusi, kõik on väärtuslikud. Teinekord on ebameeldivatest külalistest, ma räägin, kujundlikus mõttes, palju rohkem kasu kui meeldivatest külalistest. Aga seda näeme siis päeva jooksul, missugused nad on. Niikaua, kui ma olen teki all ja päev ei ole mind sealt välja tirinud veel, on mul hea olla.”

Fred Jüssi, “Mister Fred”

* * *

“Aeg ei loe midagi. Üks päev võib tähendada palju, ja hulk aastaid mitte midagi. Ainult seal, kus seisavad arengu viidapostid, on toimunud midagi, mis jääb.”

Manfred Kyber, “Väikese Veronika kolm küünalt”