Järje hoidja

16.00 uudistame “Vanemuise ” teatri kulissidetagust maailma.

17.30 kohvitame “Shakespeare “kohvikus.

19.00 vaatame etendust “Kaks vana naist”  Sadamateatris.

Info tel. 7497 923

Väikesed Vabad Raamatukogud on Ameerika Ühendriikidest alguse saanud ja kogu maailmas leviv ühiskondlik liikumine, mis pakub kohalike kogukondade liikmetele tasuta raamatuid, mis on paigutatud väikestesse mahutitessse.

Idee sai tuntuks Hudsonis, Wisconsinis, kui Todd Bol paigaldas oma murule väikeseks koolimajaks kujundatud puidust kasti, et tunnustada oma ema, kes oli raamatusõber ja õpetaja. Bol jagas seda ideed oma partneri Rick Brooksiga, kes leidis mitmeid tõhusaid viise, et mõtet levitada ja nii levis idee kiiresti.

Little Free Library missioonil on kolm eesmärki: 
* Edendada kirjaoskust ja armastust lugemise vastu, ehitades ülemaailmset tasuta raamatuvahetust. 
* Ehitada kogukondlikku ühtsustunnet, jagades oskusi, loovust ja tarkust üle põlvkondade. 
* Luua 2510 Väikest Tasuta Raamatukogu -sama palju kui kuulus ameerika filantroop Andrew Carnegie … ja nii edasi!
Loe pikemalt »

Sellega, et on valge ja soe, harjub otsekohe, sellega, et on külm ja pime, ei harju mitte kunagi.

Emil Tode (Tõnu Õnnepalu), “Raadio” 

Jääaja keskuses Äksis tegutseb 2 korda nädalas  tervisevõimlemise rühm! Esimene kokkusamine oli 8. septembril 2014.

Ka praegu on oodatud kõik oma tervisest hoolivad igas vanuses inimesed !  
Kui oled osalemisest huvitatud, pane end kirja Äksi Raamatukogus!
Telef. 7353 138

Katalaani moodsa klassiku Mercè Rodoreda (1908–1983) eksiilis kirjutatud romaan „Teemandi väljak” on tagasivaade Hispaania kodusõja perioodile ja sellele järgnenud ajale. Poliitilised sündmused on vaid taustaks sellele, mida sõda ja diktatuur inimestega teevad. Antonio Tabucchi on öelnud, et see teos on kõige mõjuvam Hispaania kodusõja kujutus just sellepärast, et sõjast selles peaaegu ei räägita.

Seda romaani on Gabriel Garcia Marquez pidanud üheks kaunimaks, mis on Hispaanias pärast kodusõda ilmunud.

Lugeja Ene Tellismaa soovitab:

“Pöörane raamat! Algus tundub “roosa-mannana”, aga siis hakkab jutustus sind endasse imema. Taas kord deja vu tunne. Ta kirjeldab majade sisemust ja aedu nagu Marquez. Nendesse majadesse eksid lõpuks ära ja ei saagi aru, kus on ees-, kus tagauks. Ja need majad tunduvad igavesed…”

Sõidame reedel, 29. augustil avastama Lõuna-Eestit. Teel olles näeme “lõunamaale”  kohaselt eksootilisi linde-loomi Jaaniraotu aias, vaatame näitust Lasva Veetorni Galeriis, kuhu läheme mööda laulvat treppi. Külastame Nopri talu, Vastseliina linnust Neuhauseni majaga (elu keskaegses linnuses) ja Jõeveere talu rikkaliku vanavara koguga (samovarid, seinakellad jms). Vaatame üle Eesti kõrgeima liivakivist paljandi Härma müüri.

Tasu 30 eurot. Väljasõit Äksist kell 8.00, Vedult 8.10 , Tartust Vanemuise alumisest parklast kell 8.30.

Info tel. 7497 923 või vedurk@tartuvv.ee

Fotol Lasva veetorni klaver-trepp.

14. augustil algusega kell 18.00 toimub Saadjärve Looduskeskuses Äksi Huvikoja teeõhtu “Kahe nädalaga ümber Poola”:

*botastega pruudid mägedes, *maa-alused SPA-d, *maailma kõige pikem pink
*keskaegne sõda ja purskaevuballett, *14-meetrine paavst tööstusagulis 
*rattaga suusamäel, *kitsevõitlus raekojas, *Chopin, Kopernik ja Abakanowicz …

Tee kutsujailt, suupisted tulijailt!
Olete oodatud!

Me oleme vee lapsed ja surm on vee liitlane. Neid ei saa meist lahutada, sest me oleme tehtud vee muutlikkusest ja surma lähedusest. Nad käivad alati koos, maailmas ja meis, ja saabub aeg, mil meie veres voolav vesi saab otsa.
See juhtub nii:
Vee asemele tuleb maa, võtab sisse koha inimese nahal või liivast välja ulatuval rohelisel lehel ja levib nagu tolm. Leht, inimese nahk või looma kasukas omandab vähehaaval mulla värvi ja kuju, kuni on võimatu aru saada, kus lõpeb üks ja algab teine.
Kuiv ja elutu muutub mullaks.
Muld muutub kuivaks ja elutuks.
Suurem osa maast meie jalge all kasvas ja hingas kunagi ja kunagi ammu oli tal elavate kuju. Ühel päeval kõnnib keegi, kes meid ei mäleta, üle meie naha ja liha ja luude, üle tolmu, mis meist alles jääb.
Meid lahutab tolmust ainult vesi, ja vett ei saa kinni hoida. See valgub läbi sõrmede ja kudede ja kehade, ja mida kõvemini me seda kinni hoiame, seda kiiremini tahab ta meist lahkuda.
Kui vesi on otsa saanud, kuulume ainult maale…

James Dashneri noortele mõeldud romaanitriloogia esimese raamatu tegevuspaigaks on apokalüptiline tulevikumaailm, kus valitsevad kaos ja surm. 
 

Kui 16-aastane Thomas liftis ärkab, mäletab ta vaid oma eesnime. Kui lifti uksed avanevad, leiab noormees end suurel kiviseintega ümbritsetud välul teiste poiste seas. Keegi neist ei mäleta, miks või kuidas nad sinna sattusid. Kõik, mida nad teavad, on see, et igal hommikul avanevad neid ümbritseva labürindi kivist uksed ning “labürindijooksjad” tormavad labürinti, otsimaks väljapääsu. Igal õhtul need uksed sulguvad. Labürinti lõksu jäänuid ootavad painajalikud koletised, õudus ja surm.
Peagi ühineb Thomas jooksjatega, et lahendada selle paiga mõistatus, põgeneda ning saada teada, kes nad sinna tõi ja mis eesmärgil.

Kui enamik düstoopilisi tulevikuvisioone kõlavad üsna usutavalt ning paljudes detailides isegi võimalikuna, siis labürindi kui testkeskkonna idee on küll värske ja omapärane, kuid romaan tervikuna mõjub suhteliselt ebameeldivana. Selle tegevuspaik on tontlik, koletised ajavad iiveldama, tulevik tundub olevat lootusetu ning verd ja laipu jätkub ülearugi.

Samuti tekitab raamat tunduvalt rohkem küsimusi kui vastuseid. Loe pikemalt »