märts 2026
E T K N R L P
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Rubriigid

Viited

Arhiiv

Vedu raamatukogu tähistab eakate päeva 8. oktoobril.

16.00 uudistame “Vanemuise ” teatri kulissidetagust maailma.

17.30 kohvitame “Shakespeare “kohvikus.

19.00 vaatame etendust “Kaks vana naist”  Sadamateatris.

Info tel. 7497 923

Väikesed Vabad Raamatukogud / Little Free Libraries

Väikesed Vabad Raamatukogud on Ameerika Ühendriikidest alguse saanud ja kogu maailmas leviv ühiskondlik liikumine, mis pakub kohalike kogukondade liikmetele tasuta raamatuid, mis on paigutatud väikestesse mahutitessse.

Idee sai tuntuks Hudsonis, Wisconsinis, kui Todd Bol paigaldas oma murule väikeseks koolimajaks kujundatud puidust kasti, et tunnustada oma ema, kes oli raamatusõber ja õpetaja. Bol jagas seda ideed oma partneri Rick Brooksiga, kes leidis mitmeid tõhusaid viise, et mõtet levitada ja nii levis idee kiiresti.

Little Free Library missioonil on kolm eesmärki: 
* Edendada kirjaoskust ja armastust lugemise vastu, ehitades ülemaailmset tasuta raamatuvahetust. 
* Ehitada kogukondlikku ühtsustunnet, jagades oskusi, loovust ja tarkust üle põlvkondade. 
* Luua 2510 Väikest Tasuta Raamatukogu -sama palju kui kuulus ameerika filantroop Andrew Carnegie … ja nii edasi!
Loe pikemalt »

Sügis

Sellega, et on valge ja soe, harjub otsekohe, sellega, et on külm ja pime, ei harju mitte kunagi.

Emil Tode (Tõnu Õnnepalu), “Raadio” 

Tervisevõimlemine Äksis

Jääaja keskuses Äksis tegutseb 2 korda nädalas  tervisevõimlemise rühm! Esimene kokkusamine oli 8. septembril 2014.

Ka praegu on oodatud kõik oma tervisest hoolivad igas vanuses inimesed !  
Kui oled osalemisest huvitatud, pane end kirja Äksi Raamatukogus!
Telef. 7353 138

Merce Rodoreda “Teemandi väljak”

Katalaani moodsa klassiku Mercè Rodoreda (1908–1983) eksiilis kirjutatud romaan „Teemandi väljak” on tagasivaade Hispaania kodusõja perioodile ja sellele järgnenud ajale. Poliitilised sündmused on vaid taustaks sellele, mida sõda ja diktatuur inimestega teevad. Antonio Tabucchi on öelnud, et see teos on kõige mõjuvam Hispaania kodusõja kujutus just sellepärast, et sõjast selles peaaegu ei räägita.

Seda romaani on Gabriel Garcia Marquez pidanud üheks kaunimaks, mis on Hispaanias pärast kodusõda ilmunud.

Lugeja Ene Tellismaa soovitab:

“Pöörane raamat! Algus tundub “roosa-mannana”, aga siis hakkab jutustus sind endasse imema. Taas kord deja vu tunne. Ta kirjeldab majade sisemust ja aedu nagu Marquez. Nendesse majadesse eksid lõpuks ära ja ei saagi aru, kus on ees-, kus tagauks. Ja need majad tunduvad igavesed…”

 

 

Vedu raamatukogu kutsub suve lõppu veetma reisiga “lõunamaale”.

Sõidame reedel, 29. augustil avastama Lõuna-Eestit. Teel olles näeme “lõunamaale”  kohaselt eksootilisi linde-loomi Jaaniraotu aias, vaatame näitust Lasva Veetorni Galeriis, kuhu läheme mööda laulvat treppi. Külastame Nopri talu, Vastseliina linnust Neuhauseni majaga (elu keskaegses linnuses) ja Jõeveere talu rikkaliku vanavara koguga (samovarid, seinakellad jms). Vaatame üle Eesti kõrgeima liivakivist paljandi Härma müüri.

Tasu 30 eurot. Väljasõit Äksist kell 8.00, Vedult 8.10 , Tartust Vanemuise alumisest parklast kell 8.30.

Info tel. 7497 923 või vedurk@tartuvv.ee

klavertreppFotol Lasva veetorni klaver-trepp.

Kahe nädalaga ümber Poola

14. augustil algusega kell 18.00 toimub Saadjärve Looduskeskuses Äksi Huvikoja teeõhtu “Kahe nädalaga ümber Poola”:

*botastega pruudid mägedes, *maa-alused SPA-d, *maailma kõige pikem pink
*keskaegne sõda ja purskaevuballett, *14-meetrine paavst tööstusagulis 
*rattaga suusamäel, *kitsevõitlus raekojas, *Chopin, Kopernik ja Abakanowicz …

Tee kutsujailt, suupisted tulijailt!
Olete oodatud!

Tove Jannson 100 ehk mõnda Muumitrolli sünniloost.

Alljärgnev info pärineb Eesti Päevalehest 28. juuni 2001. Artikli  “Hüvasti, Muumitroll Tove Jannson” autor on llona Martson. 

Paljud 20. sajandi suured kunstmuinasjutud on sündinud sõdade paines. Hugh Lofting lõi oma Dr. Doolittle’i Esimese maailmasõja rindelt koju kirju kirjutades. J.R.R: Tolkieni “Sõrmuste Isanda” vapustav maailm sündis Teise maailmasõja aegsel pommidest rüüstatud Inglismaal. Kusagil Rootsis rääkis pereema Astrid Lindgren lastele lugusid Pipi Pikksukast ja andis Stalingradi võidu puhul kummalegi lapsele 50 ööri. Suur kurjus sünnitas inimestes tahtmise põgeneda oma kujutluste turvalistesse soppidesse. Nii sündis ka Janssoni Muumitroll.

Loe pikemalt »

Me oleme vee lapsed – Emmi Itäranta, “Vesi mäletab”

Me oleme vee lapsed ja surm on vee liitlane. Neid ei saa meist lahutada, sest me oleme tehtud vee muutlikkusest ja surma lähedusest. Nad käivad alati koos, maailmas ja meis, ja saabub aeg, mil meie veres voolav vesi saab otsa.
See juhtub nii:
Vee asemele tuleb maa, võtab sisse koha inimese nahal või liivast välja ulatuval rohelisel lehel ja levib nagu tolm. Leht, inimese nahk või looma kasukas omandab vähehaaval mulla värvi ja kuju, kuni on võimatu aru saada, kus lõpeb üks ja algab teine.
Kuiv ja elutu muutub mullaks.
Muld muutub kuivaks ja elutuks.
Suurem osa maast meie jalge all kasvas ja hingas kunagi ja kunagi ammu oli tal elavate kuju. Ühel päeval kõnnib keegi, kes meid ei mäleta, üle meie naha ja liha ja luude, üle tolmu, mis meist alles jääb.
Meid lahutab tolmust ainult vesi, ja vett ei saa kinni hoida. See valgub läbi sõrmede ja kudede ja kehade, ja mida kõvemini me seda kinni hoiame, seda kiiremini tahab ta meist lahkuda.
Kui vesi on otsa saanud, kuulume ainult maale…

Mõnest labürindist ei olegi väljapääsu – James Dashner, “Labürindijooksja”

James Dashneri noortele mõeldud romaanitriloogia esimese raamatu tegevuspaigaks on apokalüptiline tulevikumaailm, kus valitsevad kaos ja surm. 
 

Kui 16-aastane Thomas liftis ärkab, mäletab ta vaid oma eesnime. Kui lifti uksed avanevad, leiab noormees end suurel kiviseintega ümbritsetud välul teiste poiste seas. Keegi neist ei mäleta, miks või kuidas nad sinna sattusid. Kõik, mida nad teavad, on see, et igal hommikul avanevad neid ümbritseva labürindi kivist uksed ning “labürindijooksjad” tormavad labürinti, otsimaks väljapääsu. Igal õhtul need uksed sulguvad. Labürinti lõksu jäänuid ootavad painajalikud koletised, õudus ja surm.
Peagi ühineb Thomas jooksjatega, et lahendada selle paiga mõistatus, põgeneda ning saada teada, kes nad sinna tõi ja mis eesmärgil.

 

Kui enamik düstoopilisi tulevikuvisioone kõlavad üsna usutavalt ning paljudes detailides isegi võimalikuna, siis labürindi kui testkeskkonna idee on küll värske ja omapärane, kuid romaan tervikuna mõjub suhteliselt ebameeldivana. Selle tegevuspaik on tontlik, koletised ajavad iiveldama, tulevik tundub olevat lootusetu ning verd ja laipu jätkub ülearugi.

Samuti tekitab raamat tunduvalt rohkem küsimusi kui vastuseid. Loe pikemalt »