Järje hoidja

Öeldakse, et parim sõdur on see, kes ei mõtle oma peaga ning tulistab kohe, kui tal kästakse seda teha. Kuidas selliseid sõdureid kujundatakse, seda oleme näinud mitmetes filmides, mis käsitlevad Ameerika sõjaväe elu.
Parim väejuht seevastu küll mõtleb, kuid ainult selle üle, kuidas vaenlane kõige efektiivsemalt ning igaveseks hävitada. Ta ei mõtle iial sellele, miks üldse peab võitlema ja kellele see sõda tegelikult kasulik on! Mõtlema hakkav väejuht võiks ehk hoopis aatomipommidega relvastatud sõdurite asemel lahingusse  saata oma riigi juhi, et see siis vaenlase riigi juhi vastu võideldes otsustaks tüli tulemuse. Relvadeks aga oleks ainult kaikad… 
Kuidas aga kasvatada kuulekat kuid samas võimekat väejuhti? Kuidas kasvatada uusi Napoleone, uusi Aleksander Suuri, uusi Julius Caesareid?
Vastuse sellele annab Orson Scot Cardi suurepärane teos “Enderi mäng”.

Kauges tulevikus on inimkonna püsimajäämine hädaohus. Pool sajandit tagasi ründas Maad Sitikateks kutsutav tulnukate rass ning nüüd valmistutakse nende järgmiseks invasioonikatseks. Selleks valitakse parimate eeldustega lapsed, et nende hulgast välja selgitada  see militaarne geenius, kes juhiks Rahvusvahelise Laevastiku võidule.

Andrew Ender Wiggin on oma pere noorim laps, tagasihoidlik, empaatiline ja intelligentne, suurepäraste strateegiliste eeldustega poiss, kelle ainsaks sooviks on, et teda armastataks.
Enderi lapsepõlv lõpeb järsult, kui ta juba 6-aastaselt saadetakse kosmosesse Lahingukooli. Loe pikemalt »

Saadjärve Looduskeskuses on avatud fotonäitus “Abruka kolm nägu”.

Abruka saare kolm aastaaega on piltidele püüdnud Diivi Põdersoo, Helve Hinno, Ene Lainemäe ja Elle Mets.
Näha saab lummavaid pilte selle omapärase saare kevadest, suvest ja sügisest.

Näitus jääb avatuks juuli lõpuni.

Kristlikus kultuuris ollakse seisukohal, et me elame siin maailmas ainult ühe korra. Ühtki tehtud tegu ega öeldud sõna ei ole võimalik muuta, kõik on lõplik ning vigade parandust ei toimu… Seetõttu pole eksimine lubatud, kui tahame peale surma põrgust pääseda ning taevasse jõuda. 
Idamaades  seevastu ollakse veendunud, et käesolev elu pole üks ja ainus, vaid sellele on eelnenud ning ka järgneb veel palju teisi elusid. On meie endi valik, kas järgmine elu saab olema täiesti uus või soovime veel üks kord (või isegi mitu korda) läbi elada sama elu teistsuguseid versioone, parandada tehtud vead ning muuta oma tegevusega nii enda kui oma lähedaste elu ja saatusi…

1910. aastal sünnib Inglismaal lumetormi ajal laps, kes sureb, enne kui jõuab teha esimese hingetõmbe.
1910. aastal sünnib Inglismaal lumetormi ajal seesama laps ja jääb ellu, et õppida … elama …

„Elu elu järel” jutustab Ursula Toddi loo, kes elab üht ja sama elu ikka uuesti ja uuesti. Iga järgmine kord on ta elu veidi pikem ning teistsugusem. Mitte alati parem … Loe pikemalt »

Üks neist vähestest raamatutest, mille  vastu tekitas lugemishuvi  hoopis tõlkija (Indrek Koff) nimi. Seitsmest müstilist elementi sisaldavast novellist koosneva valiku teljeks on nooremapoolsed peategelased, kes ei vaeva end ambitsioonidega, vaid pigem lohisevad läbi elu.  Teemadering keerleb identiteediprobleemide, jagamise vajalikkuse,  unistamise  oskuse ja elu illusoorsuse ümber. Surnud  lähedaste kutsumine oma ellu mälupiltide põhjal  elusuuruste ja tegutsevate tinast kujudena, olematud paradiislikud tänavad, koonduslaagri alal asuv väike nähtamatu aiake ja muud kummalised paigad raputavad sisseloksunud elusse ning mõtlemisse mõrad, mis vahel viivad elumuutustenigi.

Loe pikemalt »

http://elik.nlib.ee/viktoriin/

Fotol sidruniõis.

Teie lapsed pole mitte teie lapsed.

Nad sünnivad läbi teie, aga mitte teist.

Ja kuigi nad on teiega, ei kuulu nad teile.

Oma armastuse võite te neile anda, aga mitte oma mõtteid.

Sest neil on nende eneste mõtted.

Nende kehasid võite te varjata oma katuse all, aga mitte nende hingi,

sest nende hinged elavad homse kojas,

mida teie ei või külastada isegi mitte oma unedes.

Te võite püüda nendega sarnaneda, aga ärge üritage muuta neid endisarnasteks.

Sest elu ei voola vastupäeva ega viivita eilses.

Teie olete vibud, millelt teie lapsed nagu elavad nooled lendu lastakse.

Vibukütt näeb märki lõpmatuse rajal ja pingutab teid kogu oma jõust, et Tema nooled võiksid lennata kiiresti ja kaugele.

Olgu teile rõõmuks painduda vibuküti käes;

sest just niisamuti, nagu ta armastab lendavat noolt, armastab ta ka vibu, mis püsib paigal.

“Ma mõtlesin,” sõnas Ipslore mõrult, “et kas siin maailmas on midagi, mis muudab elu elamisväärseks?”
Surm mõtles selle üle järele. KASSID, ütles ta lõpuks, KASSID ON TOREDAD.
(Terry Pratchett,  “Ürgsorts”)

Toetamaks e-raamatu laiemat kättesaadavust raamatukogudes ja sellega kogu ühiskonnas saad  anda allkirja sellele rahvusvahelisele pöördumisele:

http://www.change.org/en-GB/petitions/for-the-right-to-e-read

Eestikeelne tekst alljärgneval lingil

http://eru.lib.ee/www/index.php/ct-menu-item-144/e-raamatukampaania#uleskutse