Järje hoidja

OMA SAAR Gustav Suits Ma sõuan merel ja sõuan, üht saart mina otsin sääl. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere pääl. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Oma saart aga mina ei leia, oma unistust ilusat. Ma sõuan merel — ja hõljun ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved — […]

Antiikajal oli pojeng kuulus oma imettegevate omaduste poolest. Räägiti isegi, et seal, kus kasvab pojeng, kaovad kurjad vaimud. Kaela ümber seotud väikestest pojengitükikestest kee usuti kaitsvat igasuguste kiusatuste eest. Euroopas oli pojeng keskajal samuti tuntud kui ravimtaim. Teda pandi südame lähedale lämbumistunde ja podagra vastu. Mõnel pool usuti isegi, et ta mõjub tervendavalt langetõve puhul. […]

http://www.overall.ee/loodusviktoriin/

Kõigis universumites on teada tõsiasi, et ükskõik kui püüdlikult ka värve ei valitaks, on institutsionaalse sisekujunduse tulemuseks ikka kas okseroheline, püretu pruun, nikotiinikollane või kirurgilise maiguga roosa. Mingi raskestimõistetava sümpateetilise resonantsprotsessi tagajärjel lõhnavad neis toonides võõbatud koridorid alati kergelt keedetud kapsa järele — isegi kui lähikonnas iialgi kapsast ei keedeta… (Sir Terence David John) Terry Pratchett, […]

http://www.65b.ee/

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu tervitus. Klikka pildil!

Lehte Hainsalu VENE KEELT KUI VETT SAKSA KEELT KUI SAVI ARMAS MAAKEEL AVITA eesti keel viib Valka välja vene keel viib Valgast välja viru keel viib “Virusse” ingliskeel viib ümber ilma ehk küll dollareist sa ilma vene keel toob tagasi sinu ja su pagasi emakeel on põlva keel tükki leiba küsida juured mullas püsida põlva […]

Varakevadine mõtisklus J.Püttsepa raamatust ” 49 aastaaega”. Päev muudkui venib kukesammu võrra pikemaks ja ei lõppegi ära pärastlõunal kell neli,  nagu see oli jaanuarikuus. Nüüd saab juba kauem ja kaugemale vaadata. Õhtu eel mäelt vaadates võib silmapiiril uitamas näha sinavaid kaugusi. Nad uitavad ahvatlevalt kusagil seal viimase päevavalguse ja esimese õhtuhämaruse vahel, kõige kaugema kuusemetsa […]

Oma lemmikust olen ikka tahtnud kirjutada, aga pole söandanud… Nii suur on see Inimene oma mõtetelt… Eks siis kasutan võõraid ridu, sedakorda Berk Vaheri artiklist “Nikolai Baturin, sõnavabaduse rüütel”, mis ilmus “Sirbis 22. jaanuaril 2016. “Nikolai Baturin – tema on ju selline rüütel – on keeldunud olemast ohver. Keeldudes sekkumast mellu, mis alandab; elades Avarilmas […]