Järje hoidja

Mõtlemapanev raamat üksinda läbi kaosesse sattunud maailma aina edasi rühkivast peategelasest, keda hoiavad elus vaid tahtejõud ja ellujäämisinstinktid.

Järjekordses paljureklaamitud tõsielusarjas suunduvad 12 võistlejat metsa, et seal ühiskonnast äralõigatuna ja kaamerate pideva jälgimise all erinevates võistlustes ning ülesannetes oma vastupidavust proovile panna. Samal ajal toimub riigis reaalne katastroof, kuid võistlejad seda ei tea. Üsna varsti jäävad neist ellu vaid üksikud. Kõige visamaks osutub naine, kes on ära suremiseks lihtsalt liiga jonnakas. Pealegi ei suuda ta uskuda, et teda ümbritsev õudus pole ammu enam mäng – liiga reaalne on olnud sarja senine sisu.

Raamatut lugedes sai selgeks, et ekstreemsetes oludes jäävad ellu tõepoolest ainult kõige visamad.
Lisaks kerkis pähe mõte, et meie, inimesed, oleme kõige ümbritseva suhtes juba nii tuimaks muutunud, et kasvõi hetkelise tähelepanu pälvimiseks peab meid pommitama üha teravamate kirjelduste ja telepiltidega. Raamatud muutuvad üha otsekohesemateks, kriminaalromaanide kuritööd on järjest õõvastavamad (verd peab voolama mitte ojade vaid meredena, laipu tuleks kindlasti tükeldada ja nülgida), ka erootilised romaanid kirjutatakse varasemast  tunduvalt detailiderohkemateks ja paljastavamateks …
Ka oma telemängude hullusega oleme juba ammu ületanud hea mõistuse piiri. Praegugi jooksevad meie TV-kanalitel kümned ja kümned taolised reality showd, mis käsitlevad aina uudsemaid teemasid, naelutades vaatajaid helendavate ekraanide ette. Loe pikemalt »

LUGEMINE TÄIS SALAPÄRA JA ÜLLATUSI

Raamat on põnev, täis salapäraseid tegelasi, olukordi  ja üllatusi. Põnevaks ja omapäraseks muudab raamatu esiteks juba selle peatükkide ülesehitus, kus kaks täiesti erinevat ja erinevate tegelastega paralleelselt kulgevat lugu vahetuvad kordamööda peatükkide lõikes.

Tegevused toimuvad peamiselt sellistes  Pariisi linnajagudes nagu  Montmartre, kus tuntud vaatamisväärsuseks ja linnajao uhkuseks  on Sacré-Coeur`i  kirik ja  ärikvartal La Défense, kuhu on koondunud kõrghooned maailma tuntumate firmade peakorteritega. Autor ei lähe mööda ka Pariisi kohvikute ja väikepoodide õdusast miljööst. Kui me oleme rohkem  harjunud Pariisi linna kirjeldustega tavalise turisti või külalise pilgu läbi, siis antud loos  näeb autor  seda maailma suurlinna läbi kohaliku elaniku igapäevaste rutiinsete tegevuste  vaatevinkli. Autor kirjeldab näiteks ühe Montmartre`i linnajao  väikepoodniku  igapäevatoimetusi, mis on kestnud aastaid muutusteta – varahommikust hilisõhtuni on päevad olnud ühesugused, ilma suuremate sündmusteta. Ja kui siis ühel päeval astub tema poodi sisse üks eriline  klient, kelle ettepanek paneb aluse muutustele, mis  paiskavad täiesti segi  poeomaniku  igapäevarutiini.  Ja tänu muutustele, mille tõttu ta peab olema  teatud aegadel hoopis teistes kohtades  kui tavapäraselt, hakkab poeomanik nägema oma lähedaste pereliikmete tõelist olemust ja tegevusi, mida ta ei oleks neist varem iial uskunud. Isiklikult leian, et autori sõnum lugejale läbi oma debüütromaani on: tehke täna midagi teisiti või  olge täna mõnes teises kohas kui tavaliselt  ja teile avanevad uued olukorrad ja suhted, seoses nii teie lähedastega,  kaugemate tuttavatega kuni  uute tutvuste loomiseni välja.

Saadjärve Looduskeskuses võib 1. jaanuarini vaadata fotonäitust “Mere kutse”.

Näituse sünniloost:

Igaühel meist on oma suhe merega. Mere hääled, lõhnad ja see „miski“ on see, mis meid ikka ja jälle selle ääretu ja isepäise vetevälja äärde kisub. Mere rahulik, aga ka rahutu olek annab mõtetele selgust ja hingele rahu ning igaühe sisemised tasakaalukeeled saavad jälle paika.

Fotoühenduse Hetkepüüdjad liikmetena oleme meresid ja saari käinud ühiselt jäädvustamas juba kümmekond aastat. Tänavusel merekultuuriaastal tekkis soov ühisele näitusele kokku koguda ja visualiseerida  erinevate merede äärest objektiivi püütud hetked. Nii sündiski näitus „MERE KUTSE“. Igaühe emotsioonidest laetud merepildid annavad edasi mere võimalikult erinevaid ilmeid ja olekuid. Näitus meie meredest sai ka geograafiliselt üsna lai – Abrukast Itaaliani ning Ameerikast Filipiinideni.

Fotoühendus Hetkepüüdjad koondab kümmet tegusat fotonaist. Meid ühendav nimi peegeldab hästi meie püüdlusi – fotograafia ongi ju tegelikult ühe hetke, ühe emotsiooni püüdmine ja jäädvustamine teatud ajahetkel. Ja fotograafile on oluline just selle hetke erilisus, ehe emotsioon, mis kõnetaks ka teisi ning pakuks vaatajalegi pinget ja äratundmisrõõmu.

Nii ühiselt kui ka väiksemate kooslustega oleme esinenud ka arvukatel näitustel: „Ruhnu etüüdid“, „Rabade radadel“, „Talv Valgemetsas“, „Selle talve pildid“, „Luigehetked“, „Peegeldused“, „Valge vaikus“, „Vormsi vormid“, „Muhu mustrid“, „Abruka. Tükike paradiisi“, „Kihnu killud“, Vilsandi vaated“, „Abruka mitu palet“,  „Muhumaa on pildil“, „Osmussaar“ jpt.

Käesoleval näitusel osalevad:

Helve Hinno, Diivi Põdersoo, Ene Lainemäe, Külli Kolina, Pille Porila, Hele Ellermaa, Maarja Maasikas, Reet Hünerson, Tiina Kasuk, Anita Priks, Elle Mets

Jääaja Keskuses toimub 22. novembril kl 18.00 loodusõhtu Remo Savisaarega.

Remo räägib oma viimaste aastate põnevamatest ettevõtmistest, pildiprojektidest ja loodusfotograafi aastaringist. Kakkudest, ilvestest, jäälindudest, saarmatest, loodusvaadete pildistamistest ja veel paljust muustki. Lühidalt ka reisist Tenerife saarele…

Pääse 3€

Meie elutunnetuses on puudel olnud läbi aegade oluline osa, sestap võiks hingede ajal lisaks küünalde süütamisele ette võtta ühe teistmoodi jalutuskäigu puude juurde. On ju puud justkui igaviku sümbolid: juured maas meenutavad olnut ja esivanemaid, okslik tüvi on justkui käesolev hetk ning pilvedesse pürgiv latv viib mõtted tulevikule. Ja kui suursuguselt mõjuvad suvel lehtede varjus olnud võrad! Igaüks omal moel. Iidse hõbepaju õrn graatsia ja paindlikkus meenutab memme…. Samas lähedal olev tamm oma maskuliinsuse või saar pisut puise kangekaelsusega jälle kedagi teist suguvõsast. Ja nii võibki pilk ja mõte uitama jääda… Samas on ka puudel kasvavate sammalde ja samblike aeg, on ju nemadki suvel silma eest peidus olnud.

Ja kas sa tead, et näiteks haava tüvel eristavad dendroloogid koguni 24 erinevat halli varjundit? Seda fakti ja paljut muudki leiad Hendrik Relve raamatust „Puude juurde“.

Foto Tapio Vares/ Maakodu 17.03.2014

Õunapuu
Olivia Saar

8. novembril kell 18.00 toimub Saadjärve Looduskeskuses Äksi Huvikoja  reisimuljete õhtu
“KREEKA MUINASJUTULINE METEORA JA MAKEDOONIA IIDNE PÄRL OHRID“.

Tee ja kohv kutsujailt, suupisted tulijailt!
Olete oodatud!

Hingedepüha

Seisatan lävel ja langetan pea,   

lahkuda tuleb siit majast,

kustunud koldest ja kaevuteest,

esiisade ajast.

Palju on mindud,

kuid pidepaik läinuga seob meid üha,

seisatan lävel ja langetan pea,

täna on hingedepüha.

Autor: Olivia  Saar, kogumikust “Kui kuivab kaev”