Järje hoidja

Täna hommikul tuli raamatukokku üks väga pessimistlikult meelestatud naislugeja. Pärisin, milles asi? Selgus, et ta ei saa magada, kuna hiljuti loetud George R.R. Martini “Jää ja tule laulu” sarjas ilmunud  juba kuues raamat jäi jälle pooleli ja tema mõtleb kogu aeg, et mis küll tema lemmiktegelasest edasi saab. Lugeja käskis mul välja uurida, kuna järgmine osa ilmub? Eelmise aasta Lähte raamatukogu nn. Kuldlugeja ütles karmilt, et kui ta järgmine kord tuleb, olgu raamat olla! Kirjutagu ma kasvõi ise edasi! Hakkasin naerma ja lubasin asja uurida.

Äsja tõi sama raamatu tagasi järgmine ulmefännist lugeja ja kiitis väga äsjaloetud raamatut ning küsis ka, et kuna järgmist osa saab lugeda? Lubasin, et kirjutan kirjastusele Varrak kohe e-kirja ja nõuan aru! Meeslugeja  oli väga pahane, et miks lugejaid niimoodi kiusatakse, alustatakse raamatute väljaandmist ja siis jäetakse millegipärast pooleli. Ta tõi näiteks Michael Scott Rohani “Jääalasi. Maailma talv”, mille esimene köide juba 2002. a. ilmus , aga kus järgmised osad on? Sama lugeja ootab veel Patrick Rothfussi raamatute “Tuule nimi” järgesid. Eelmine osa ”Kuningatapja kroonika. Esimene päev” II raamat ilmus 2009.a.  Robin Hobbi Farseeri triloogia järgmisi raamatuid pole ka veel raamatukauplustesse ilmunud. Viimane osa “Kuninglik salamõrtsukas”  [Farseeri triloogia II raamat 2. osa] ilmus 2009.a. Kõige huvitavam on see, et need on kõik kirjastuse Varrak väljaanded.

Et oma rahulolematuid lugejaid vaigistada, ei jäägi mul muud üle, kui kirjastuse peatoimetaja Krista Kaera poole pöörduda ja aru pärida, milles on probleem? Ulmekirjanduse sõbrad ootavad pikisilmi eelpoolnimetatud raamatute järgmisi osasid.

Äksi Raamatukogu ootab 27. oktoobril kell 17.30 oma lugejaid ja sõpru raamatukogu 25. juubelit tähistama.

Elavaid lilli palume mitte tuua, avatud on korjanduskarp!

Kohtumiseni raamatukogus!

Saadjärve Looduskeskuses on oktoobris avatud pildinäitus “Prügikaste maailma mitmest nurgast”.

Kui sa tahad teada saada, kas sa oled rikkas või vaeses paigas, siis vaata prügikaste. Kui sa ei näe prügi ega prügikaste, siis on see väga rikas paik. Kui sa näed prügikaste, aga prügi mitte, siis on see rikas paik. Kui sa näed prügi prügikastide kõrval maas, siis pole see ei rikas ega vaene, vaid lihtsalt turistlik. Kui sa näed prügi ilma prügikastideta, siis on see vaene paik. Ja kui inimesed elavad prügi sees, siis on see väga-väga vaene paik…

Eric – Emmanuel Schmitt, “Härra Ibrahim ja koraani õied”

Saadjärve Looduskeskuse ruumides toimub XIV Täiskasvanud õppija nädala raames    12. ja 13. oktoobril algusega kell 15.00 KRAKLEE (ehk maakeeli lihtsamalt öeldes esemetele marmori mustrit meenutava värvi peale maalimise) KURSUS.

KAASA VÕTTA: keraamilisi lillepotte, vaase või taldrikuid.

Osavõtumaks:  2 EUR

Info ja eelregistreerimine Äksi Raamatukogus:  tel. 7353138

Saadjärve Looduskeskuses toimus 22. septembril kell 18.00  Äksi Huvikoja reisimuljeõhtu “Šveits – mägede ja karjakellade maa”.

Šveits – see on vapustav loodus, lumised mäed, lilleehtes linnakesed, puhtus, loodussõbralikkus, turvatunne…  Šveits on kuulus oma kellade, pankade ja imemaitsva šokolaadi poolest. Šveitsi linnakesi iseloomustavad lilledega kaunistatud purskkaevud, kilomeetripikkused arkaadid, katusega puusillad, fantastilised seinamaalingud… Mägede kristallselges õhus kostab karjakellade helinat.  See ei ole vanaema piltpostkaart vaid Šveitsi tõelisus.

Äksi Raamatukogus on septembri lõpuni avatud loodusesõbra Lembit Karindi looduspiltide näitus-müük.

Lembit Karind ütleb enda hobi kohta ise: ” Seljakott selga, matkakepp kätte ja tunned kuidas närv puhkab ja hing hõiskab. Loodusfoto nõuab aega ja kannatust. Aga vaadake, kui palju ilu on meie ümber! Seisata, kuula ja oota. Peagi näed enda ümber elu, millest tavaliselt märkamata mööda ja üle tormame.”

leiate lingilt

http://flavorwire.com/141846/celebs-theyre-geeks-like-us-libraries-of-the-rich-and-famous

Leidsin need mõtted Varraku raamatublogist. Sinna tasub aeg-ajalt kiigata!

Ideaalne lugeja ei järgi lugu, ta võtab sellest osa.

Ideaalsele lugejale on kõik naljad uued.

Ideaalne lugeja teab seda, mida autor ainult aimab.

Ideaalne lugeja on kumulatiivne lugeja: iga kord kui ta raamatut loeb lisab ta narratiivile uue mälukihi.

Ideaalne lugeja on assotsiatiivne lugeja. Ta loeb otsekui oleks kõik raamatud ühe eatu ja viljaka autori looming.

Kui ideaalne lugeja sulgeb raamatu, on tal tunne, et kui ta poleks seda lugenud, oleks maailm vaesem.

Ideaalne lugeja ei pea oma raamatute üle arvet.

Ideaalne lugeja naudib sõnaraamatu kasutamist.

Ideaalne lugeja ei hinda raamatut kunagi kaanekujunduse põhjal.

Ideaalne lugeja ei tea, et ta on ideaalne lugeja, kuniks ta pole jõudnud raamatu lõppu.

Ideaalne lugeja on polüteist.

Robinson Crusoe polnud ideaalne lugeja. Ta luges Piiblit selleks, et leida vastuseid. Ideaalne lugeja loeb selleks, et leida küsimusi.

Igal raamatul, nii heal kui halval, on oma ideaalne lugeja.

Mõnikord peab autor ootama sajandeid, et leida oma ideaalne lugeja. Blake’il nõudis sada viiskümmend aastat, et leida Northrop Frye.

Raamatuservadele kirjutamine on üks ideaalse lugeja tunnuseid.

Ideaalne lugeja on võimeline armuma raamatutegelasse.

Autor ei ole kunagi iseenda ideaalne lugeja.

Noored ja vanad lauluhimulised!

ÄKSI SEGAKOOR ootab oma ridadesse UUSI LAULJAID !!!
Proovid toimuvad Saadjärve Looduskeskuses igal teisipäeval 18.30 – 20.30!

Tulge laulma!