mai 2026
E T K N R L P
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Rubriigid

Viited

Arhiiv

1.aprill – rahvusvaheline lasteraamatupäev.

2. aprillil 2016 tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva. IBBY Brasiilia sektsioon on saatnud selleks puhuks maailmale sõnumi pealkirjaga „Elas kord”. Sõnumi autoriks on Brasiilia lastekirjanik Luciana Sandroni, plakati autoriks on kirjanik ja illustraator Ziraldo.

ELAS KORD…

Luciana Sandroni

Elas kord üks… printsess? Ei.

Loe pikemalt »

Vedu ja Äksi raamatukogud on kolmapäeval, 30. märtsil ja reedel, 1.aprillil suletud.

Üllatusterohket kevadet!
Pesakasti autor on Piia Saak

Huvitavat emakeelepäeva!

Lehte Hainsalu

VENE KEELT KUI VETT
SAKSA KEELT KUI SAVI
ARMAS MAAKEEL AVITA
eesti keel viib Valka välja
vene keel viib Valgast välja
viru keel viib “Virusse”
ingliskeel viib ümber ilma
ehk küll dollareist sa ilma
vene keel toob tagasi
sinu ja su pagasi
emakeel on põlva keel
tükki leiba küsida
juured mullas püsida
põlva keel on ise keel
see on püsimise keel
teised keeled teised meeled
need on veeremise keeled.

 

 

 

 

 

 

 

Illustratisoon: www.hallokosmos.ee

Juhani Püttsepp “Sinavad kaugused”

Varakevadine mõtisklus J.Püttsepa raamatust ” 49 aastaaega”.

Päev muudkui venib kukesammu võrra pikemaks ja ei lõppegi ära pärastlõunal kell neli,  nagu see oli jaanuarikuus.
Nüüd saab juba kauem ja kaugemale vaadata.
Õhtu eel mäelt vaadates võib silmapiiril uitamas näha sinavaid kaugusi.
Nad uitavad ahvatlevalt kusagil seal viimase päevavalguse ja esimese õhtuhämaruse vahel, kõige kaugema kuusemetsa taga.
Need kaugused jäävad alati püüdmatuteks. Ja polegi vaja neid püüda.  Aeg-ajalt on lihtsalt hea näha, et nad olemas on. (lk. 21)

Illustratsioon: www. vaal.ee

Head naistepäeva!

Linnaleid Ene Tellismaalt.

“Valged Daamid”  Tartus Veski tänaval.

Klikka pildid suurendamiseks.

Äksi käsitööring märtsis

Äksi käsitööring kutsub pühapäeviti Saadjärve Looduskeskusesse meisterdama.
Järgmised kohtumised toimuvad:

6. märts kell 13:00

Valmistume munadepühaks. Plaanis on teha lauadekoratsioon plastikmunade, sulgede ja okstega.
Osalustasu 3.-

13. märts kell 13:00

Võimalus tutvuda lõike- ja pressmasinaga, millega on võimalik lõigata välja erinevaid kujundeid ja teha paberile reljeeftrükki.
Valmistame kas kaarte või karpe vastavalt soovile.
Osalustasu 3.-

20. märts kell 13:00

Meisterdame vilditud munasid, mida kaunistame pärlitega.
Osalustasu 3.-

Tule ise ja võta sõber ka kaasa!

Muuseumiteemaline teeõhtu Äksis

2. märtsil kell 18.00 toimub Saadjärve Looduskeskuses Äksi Huvikoja teeõhtu “New Yorgi põnevad muuseumid”.

Tee kutsujailt, suupisted tulijailt!
Olete oodatud!

Mõtteid kohtumiselt Alar Sikuga ehk elu vaadatuna maailma katuselt.

„Mägironimine on nagu elu ise, ainult pisut reljeefsemas vormis“
Jon Krakauer.

Vabariigi aastapäeva paiku avanes Vedu raamatukogu lugejail unikaalne võimalus kuulata Alar Sikku, esimest eestlast Mount Everesti tipul, kõigi kontinentide kõrgeimad mäed vallutanud  meest.
Mis on see, mis teeb kõrguste sireenilaulu nii vastupandamatuks? Alar Siku arvates on selleks võrdlusmomendi saamine ehk mäed panevad paika su väärtushinnangud, õpetavad lugu pidama sellest, mida võtad nii enesestmõistetavalt. Siinkohal sobib tsiteerida külalise  üht lemmikmõttetera: „Ei tunne vee maitset see, kes pole janus olnud.“

Mägedes käimine ja üldse matkamine laiemalt viib sind lähemale iseendale, sõelub ka inimsuhteid. Ja mis peamine, õpetab eneseusaldust. Ekstreemsete oludega kaasnevate inimestevaheliste pingetega toimetulek on üks olulisi õppetunde, mida sellised retked annavad. Oma parimad ning usaldusväärsemad sõbrad on esineja leidnud just sel moel. Samas paneb kogetu mõtlema intuitsiooni ja juhuse osale elus, muudab omamoodi religioossekski, sisendades usku kõrgematesse jõududesse.

Mägironimine ei piirdu vaid alpinismiga, vaid sellega kaasneb eri maade kultuuride ja tavade tundmaõppimine, mis on Alar Siku jaoks ehk olulisemgi, kui tippude tegemine. Just see tippudest loobumise oskus, usaldus elu, valitud tee ja kaaslaste vastu on see, mis teeb mägironija vestluse nii köitvaks.

Peale füüsilise rändamise meeldib Alar Sikule uidata ka inimeste mõttemaailmades, seda suhtlemise ja raamatute lugemise kaudu. Siinkohal mõned tema temaatilised raamatusoovitused näitusel olnud raamatute seast.

Herzog, M .“Annapurna:esimene kaheksatuhendeline“
Bukrejev, A. „Tõus: traagilised ambitsioonid Everestil“
Krakauer, J. „Hõredasse õhku: kohalviibija jutustus Mount Everesti katastroofist.“

Raamatukoguhoidjana lisan veel kindlasti:

Parbus, I. „Alar Sikk. Teekond tippu: kolm vestlust.“
Plumer. R. „Everesti päevik“

Kuulates liikusid mõtted kuidagi iseenesest   tuntuks olemise kohati ebameeldivale taagale (mida Alar Sikk muidugi ei rääkinud). Tundub, et inimeste ootused, ajakirjanike poolt suhu pandud sõnad teevad mägede poolt lihvitud väga ausa, tagasihoidliku ja  sõltumatu inimese olemise vahel pisut ebamugavaks. Meile aga, kes me kuulama olime tulnud, pakkus Alar Sikk oma elamusrohke ja haarava  jutuga mõtlemisainet pikemaks ajaks.

Maailma kõrgeimate tippudega tervise tõttu hüvasti jätnud mees tegeleb hetkel RMK projektijuhina uute ülemaaliste matkaradade väljatöötamisega. Alar Sikk loodab meie matkarajad tuntuks teha väljaspool riigipiire, meelitades Eestimaad matkates avastama vähemalt 40 000 rändurit aastas. Lisaks on tal oma matkaklubi, mille raames ta korraldab veematku Lõuna-Eesti ja Läti jõgedel. Peale selle saab Alariga minna igal aastal Kazbekile ja soovi korral mujalegi laias ilmas.

Suvi on ees, vabanegem siis sohva lummusest ja asugem teele. Ja seda mitte ainult matkaradadel, vaid liikuda võib ju  oma isiklike tippude poole ka muul moel.

 

 

 

 

 

 

Mareike Krügel ” Minu isa tütar”.

Raamatututvustusest:

Felix – õige nimega Felizia – on matusekorraldaja tütar, kes on teadnud juba hällist peale, milline pärand tuleb tal vastu võtta. Tema lapsepõlveaastaid saadavad vanemate põhimõtted: viisakus, diskreetsus ja tagasihoidlikkus, mille eest ta aga oma vaikiva sõbra Gunnariga katustele ja puude otsa ronides põgeneb.

Krügel jutustab meisterlikult kahel tasandil. Ta vastandab Felixi lapsepõlvemaailma täiskasvanud Felizia omaga, kes läheb kodukülast ära ning hakkab tarokaartide abil elu tõlgendamisega elatist teenima. Ta väldib suuri tundeid, mida ta iga päev kaartidelt välja loeb, üksnes Cary Grant suudab ta pragmaatilisest kiretusest välja tuua. Kuid tolle mehe nimi ei ole Grant ja unistuste printsist jääb ta kaugele.

„Minu isa tütar“ on ainulaadne arenguromaan ning ühtlasi haarav perekonnalugu. Mareike Krügeli sõnademäng laveerib elegantselt musta huumori ja empaatia piiri peal.
Mareike Krügel on sündinud 1977. aastal Kielis. Ta õppis Saksa Kirjandusinstituudis Leipzigis. 2003. aastal ilmus tema esimene romaan „Lesk, õpetaja, meri“. Mareike Krügel on saanud arvukalt stipendiume. Romaani „Minu isa tütar“ eest pälvis ta 2003. aastal Hamburgi linna noore autori preemia.

Lugeja Ene Tellismaa soovitab:

Meeldis. Sobib lugemiseks tõsisemale teismelisele ja täiskasvanule. Kurb lugu vanemate pealesurutud ootusest võtta üle pereäri. Sellele vaatamata ei ole peategelase lapsepõlv päris trööstitu. Tundemaailm saab aga vigastatud, täiskasvanuna ei suuda ta oma armuelu korraldada. Kõik on mõnusas huumorivõtmes, kust kumab läbi kurbus.

Artur Alliksaar “Aeg” – read vabariigi aastapäevaks.

Ei ole paremaid,halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu.
Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.

 

Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
Elul on tung kanda edasi elu,
jällegi Kronos et saaks mõne lelu.

Ei ole möödund või tulevaid aegu.
On ainult nüüd ja on ainult praegu.
Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
Ainuski silmapilk teisest ei kattu.

Ei ole mõttetult elatud aegu.
Mõte ei pruugigi selguda praegu.
Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
Parajal määral saab elu meilt lõivuks.

Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
Alles jääb hetk, milles asume praegu.
Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
kui seda jäävust ka meeled ei taju.