Järje hoidja

23. aprillil kell 18.00 toimub Saadjärve Looduskeskuses Äksi Huvikoja teeõhtu “Dodo kodumaa Mauritius”.

Tee kutsujailt, suupisted tulijailt!
Olete oodatud!

 Dodo

Kevadine leedripõõsas.

Foto Eve Toots

“Tihtipeale valdas mind rõõm, kui kõndisin riiulite vahel, ahastes soppides, kõikuvate virnade keskel; kui tundsin vana paberi umbunud vinu, raamatuliimi lõhna, äratõmmatud sigarettide kolkunud haisu, unustuse aimust. Märkasin, et oli nauding, kui leidsin riiulist mõne täiesti tundmatu kirjaniku, ja aegajalt oleksin nagu tolmu seest kuulnud vaikset jutupominat, vaidlust ammusurnud kirjanike vahel.

Vahel mõtlesin, et kas mul peaks kahju olema sellest, et mõni kirjanik on mõtlematult teise kõrvale paigutatud, ja nad pidid teineteist aastate kaupa taluma. Ja kui keegi tuleb ja ühe neist äkitselt endale koju nopib, kas sellega kaasneks ootamatu kurbus?

Leidsin raamatute vahelt ka sedeleid, postkaarte, koguni lõpetamata kirja ja mõtlesin, kuidas raamatud kadusid maailma, leidsid endale koha, kuidas süvenes segaminiolek,  ja kuidas aastate kaupa uinunud raamat sai endale üllatuseks uue elu, kui mõni juhuslik sirvija leidis lause, mis ei jätnud rahule. Ja siis võis korraks näha maailma teistmoodi, otsekui oleks lause olnud algusest peale vaid  selle hetke jaoks kirjutatud.” Lk 35

2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünnipäeval tähistab maailm rahvusvahelist lasteraamatupäeva. Sel puhul on saatnud IBBY (International Board on Books for Young People) Iirimaa osakond maailmale sõnumi pealkirjaga “Imagine Nations through Story”. Sõnumi autoriks on kirjanik ja endine Iirimaa lastekirjanduse laureaat Siobhán Parkinson; lasteraamatupäeva plakati autoriks on illustraator ja Iirimaa lastekirjanduse laureaat Niamh Sharkey.

Lasteraamatupäeva puhul esineb IBBY aunimekirja 2014 kirjanik, meie armastatud luuletaja Ilmar Trull Vikerraadio saates “Laste lood Ilmar Trulliga”. Saade on eetris 1.-2. aprillil kell 9.45 ja 18.30.

Kiri maailma lastele

Kirjanikelt küsitakse sageli, kuidas nad oma lugusid kirjutavad – kust neil mõtted tulevad. Selleks on fantaasia, vastab kirjanik. Või nii, võivad lugejad öelda. Aga kus see fantaasia on ja millest see tehtud on ja kas see on kõigil teistel ka?

No jah, ütleb kirjanik, eks ta ole minu pea sees ja see on tehtud paljudest asjadest: piltidest ja sõnadest ja mälestustest, teiste lugude ja sõnade jälgedest, asjade ja viisijuppide ja mõtete ja nägude ja koletiste ja kujundite ja sõnade ja liigutuste ja sõnade ja lainete ja arabeskide ja maastike ja sõnade ja lõhnade ja tunnete ja värvide ja riimide killukestest, väikestest kõlksudest ja sahinatest ja maitsetest ja energiapursetest ja mõistatustest ja tuulehoogudest ja sõnadest. Ja kõik see keerleb seal ringi ja laulab ja moodustab kujundeid ja hõljub ja istub ja mõtleb ja sügab kukalt.

Loomulikult on kõigil fantaasia, muidu ei oskaks me ju undki näha. Aga mitte kõigi fantaasias ei ole ühed ja samad asjad. Kokkade fantaasia sisaldab tõenäoliselt põhiliselt maitseid ja kunstnike fantaasias on põhiliselt värvid ja kujundid. Kirjanike fantaasia aga on peaasjalikult sõnu täis.

Ka lugejate ja kuulajate fantaasia töötab sõnade peal. Kirjaniku fantaasia töötab ja keerutab ja vormib mõtted ja helid ja hääled ja tegelased ja sündmused looks, ja lugu ei ole tehtud millestki muust kui sõnadest, üle lehekülje marssivate kritselduste väesalkadest. Siis tuleb lugeja ja need kritseldused ärkavad ellu. Nad jäävad leheküljele, näevad ikka välja nagu väesalgad, aga nüüd mürgeldavad nad juba ka lugeja fantaasias. Nüüd on lugeja see, kes sõnu vormib ja keerutab, nii et lugu käib nüüd tema pea sees, nii nagu see kunagi käis kirjaniku pea sees.

Sellepärast ongi lugeja loo jaoks niisama tähtis kui kirjanik. Igal lool on ainult üks kirjanik, aga lugejaid on sadu või tuhandeid või isegi miljoneid: kirjaniku enda keeles ja võib-olla isegi teistes keeltes, kui seda lugu tõlgitakse. Ilma kirjanikuta ei oleks lugu kunagi sündinud, aga ilma kõigi nende tuhandete lugejateta üle kogu maailma ei oleks lool kõiki neid elusid, mida lugejad sellele annavad.

Igal lugejal on midagi ühist kõigi teiste sellesama loo lugejatega. Eraldi, ja ometi kõik koos on nad kirjaniku loo oma fantaasias uuesti loonud – see on ühtaegu isiklik ja avalik, ainuline ja ühine, lähedane ja rahvusvaheline. See võib olla just see, mida inimesed kõige paremini teha oskavad.

Loeme edasi!

Vedu raamatukogu kutsub huvilisi ekskursioonile “Tunne Tartumaad ja tema toimekaid inimesi”

esmaspäeval, 7.aprillil

Programm:

AS Kroonpress – Baltimaade moodsaim trükikoda

Luke mõis giidiga

Luke meierei – ainus delikatessjuustude tootja Eestis

Heino Prosti põllumajandusmasinate kogu

Tõravere Observatoorium

Väljasõit Äksist kell 9.15, Vedult kell 9. 25 ja Vanemuise alumisest parklast kell 9.45

Osalustasu koos supiga Luke mõisas 15 eurot.

Info tel 749 7923

http://www.buzzfeed.com/wordsbydan/28-quotes-about-libraries-on-photos-of-beautiful-l-b6bd

Lisaks üks eriline jääst raamatukogu USA-st Madisonist.

Peale mõningast pausi fantaasiakirjanduse lugemisel mõjus Neil Gaimani raamat üpriski värskendavalt. Elegantselt kirjutatud ladus ja kergesti loetav teos algab 42-aastase mehe sattumisega kunagisse kodukanti, kus elustuvad lapsepõlvemälestused ja üleelamised rüütatuna fantaasiamaailma. Raamatu moto: “Ma mäletan elavalt omaenda lapsepõlve… Ma teadsin kohutavaid asju. Kuid ma teadsin ka seda, et täiskasvanud ei tohi teada saada, et ma neid tean. See oleks neid kohutanud…”

Loe pikemalt »

5. märtsil kell 18.00 toimub Saadjärve Looduskeskuses Äksi Huvikoja kohviõhtu “Eestimaa, Eestimaa…”.
Tähistame tagantjärele Eesti Vabariigi aastapäeva ja ette naistepäeva.
Loeme temaatilisi luuletusi ja vaatame ka slaide Eestimaast.

Kõigil külalistel palun teistele ettelugemiseks kaasa võtta 3 luuletust Eestist!

Tee kutsujailt, suupisted tulijailt!
Olete oodatud!