Järje hoidja

Mõistujutt “elamisest” ja Elamisest:

Ühel pärastlõunal istuvad paradiisi parimas kohvikus Lao-zi, Konfutsius ja Buddha ning ajavad juttu. Ettekandja toob kandikul kolm jooki, millele on kirjutatud “Elu”. Buddha sulgeb otsekohe silmad ja keeldub, öeldes, et elu on viletsus.
Konfutsius paneb silmad poolenisti kinni – ta on kuldse kesktee õpetaja – ja palub klaasi. Ta tahab ainult väikest lonksu, sest kuidas saab maitsmata öelda, kas elu on häda ja viletsus või mitte. (…) Ta võtab sõõmu ja ütleb: ”Buddhal on õigus – elu on häda ja viletsus.”
Lao-zi võtab kõik kolm klaasi ja ütleb: “Kuidas saab midagi öelda, kui pole korralikult joodud?” Ta joob kõik klaasid tühjaks ja hakkab tantsima!
Buddha ja Konfutsius küsivad, kas ta ei kavatsegi midagi öelda ja Lao-zi vastab: “Just seda ma ju ütlen – laul ja tants räägivad minu eest.”
Sa ei saa midagi öelda, kui pole korralikult maitsnud. Ja ka siis ei saa öelda, kui oled maitsnud, sest sõnadest ei piisa.

Osho, “Mõistmise raamat”

Mäletan aega, mil lapsena esmakordselt nautisin Selma Lagerlöfi romaani “Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi”. Autori suurepäraste kirjelduste vahendusel ilmusid lugedes silme ette pildid rahvamuistendite kangelastest, Rootsi põhjamaiselt kargest loodusest, sajanditevanustest linnadest ja ajaloolistest ehitistest. Aastate jooksul olen raamatu juurde palju kordi tagasi pöördunud, et selle magusamaid kohti ikka ja jälle nautida.

Paljude aastate jooksul oli meil siin raudse eesriide taga võimalik raamatus kirjeldatud paiku vaid ette kijutada. Siis avanesid piirid ja veelgi hiljem interneti vahendusel kogu maailm. Nüüd on ka meil võimalik soovi korral reisida Nils Holgerssoni jälgedes või avastada neid paiku fotode abil.
Nii sattusin hiljuti internetis tuttavate fotograafide töid vaadates pildile, millel kujutatud hoone nimi kahtlaselt tuttav tundus: Glimmingehus, Skåne … hmm … Kas mitte seal ei toimunud üsna raamatu alguses Nilsi võitlus hallide rottidega? Tõepoolest! Hetk hiljem lugesingi kirjeldust selle kindluslossi pisikestest akendest ja paksudest kivimüüridest. Loetu ühtis pildiga täiesti!
Kahju ainult, et fotolt pole näha, kas lossis elavad ka tänasel päeval katusel toonekured, pööningul öökullid ja keldris mustad rotid…

Selline näeb Glimmingehus Maria Globetrotteri pilgu läbi välja tänapäeval: http://www.flickr.com/photos/60509750@N08/8957580675/

Tulevikustsenaariume käsitlevad romaanid on mind kui kirglikku ulmekirjanduse lugejat alati paelunud. Viimaste aegade jooksul on ilmunud üsna mitmeid tulevikuteemalisi teoseid, mis lähemal vaatlusel on kõik antiutoopiate hulka kuuluvad.

H.R. Giger – Birth Machine 

Sageli on romaani alguses tegu mitmesuguste globaalsete katastroofidega, mille üksikutele ellujääjatele algab raske võitlus ellujäämise eest.
Teiseks valdkonnaks on erinevad rangelt kontrollitud ühiskonnad, millest üks tundub olevat hullem kui teine. Enamasti on sellisel juhul peategelaseks inimesed, kes hakkavad märkama ühiskonna puudusi ja ei suuda enam vanaviisi elada, mis viib lõpuks vältimatu konfliktini ühiskonnaga.

Kui hakkasin meelde tuletama ka ammu ilmunud utoopiaid, siis selgus, et ainsat  peaaegu helget tulevikustsenaariumi kirjeldas oma romaanis “Andromeeda udukogu” Ivan Jefremov.  
Tekib küsimus, et kas tõesti on helge tulevik nii läila teema, et sellest ei viitsita kirjutada või siis ei suuda kirjanikud ka ise helgesse tulevikku uskuda.
Kuigi mitmete teistegi teoste lõpud on optimistlikud ning tulevikkujaatavad, kerkib vägisi pähe mõte, et kui kirjanikud on piisavalt leidlikud selliseid ühiskondi ja maailmalõppe välja mõtlema, siis kas ei leidu “hakkajaid inimesi” (aktiivseid hulle), kes need või veelgi ebameeldivamad stsenaariumid ükskord ka ellu viivad.
Võimatu see pole…

Järgnevalt mõningaid huvitavamaid näiteid: Loe pikemalt »

Saadjärve Looduskeskuses on avatud Tartu amatöörfotograafide klubi huvitav ja värvikas näitus VEE VORMID.
Vett käisid suvel ja talvel, hommikul ja õhtul, toas ja õues pildistamas:
      Aigar Kull, Aivar Raav, Anneli Tann, Arvi Rungi, Jaak Veskimäe,
      Kadri Parmakson, Külli Laidla, Tarmo Annok, Timo Loorits, Ülle Altnurme.
Näitus jääb avatuks juuni lõpuni.

Foto Ester Kingo  Ain Ootsingu aiast

“Kevade. Tahaks kogu aeg temaga koos olla, kevadega.

     Kui ta tuleb. Vaadata, kuidas ta päev -päevalt, öö -öölt ja tund – tunnilt muudkui tuleb.

Suurte sammudega ja valjult oma vihmapilvevärvi huultega vilistades. Või väga tasahiljukesi, ainult eemalt oma öökülmasiniseid silmi pilgutades.

    Kui kaua see tulemine ka aega ei võta, ühel hetkel jõuab kevade kindlasti pärale.

See juhtub siis, kui õunapuud õitsema hakkavad.

Suur rõõm on sel hetkel õunapuude juures olla.

    Ja mõelda. Aasta pärast taas.”

Rõõmustav on viimaks leida meie lastekirjanduse hulgast õpetlikku ning armsat raamatut, mis selgitab nii väikestele kui ka suurtele Maaema lastele arusaadavalt ja lihtsas keeles, kuidas tuleb käituda looduses ning mida peab tegema kasutatud pakendite, mittevajalike riiete,  vana mööbli ja muu iga päev kuhjadena tekkiva prügiga.
 “Nätsupaberi rännak” on mõtlemapanev lugu prügist, unistustest ja looduse armastusest inimese vastu.
Raamatu peategelaseks on väike nätsupaber, kes  lohaka nätsusööja peost tänavale pudeneb ning seejärel tuulepoiste poolt rändama viiakse. Oma kireval teekonnal kohtab nätsupaber mitmeid saatusekaaslasi, kes kõik igatsevad prügikonteinerisse sattuda ja ümbertöötlemise teel jälle uue elu saada.

Peale pikka tööpäeva hakkan kodus õhtusöögiks sinki ja mune praadima. Löön nagu automaatpiloodi juhtimisel pannile singiviilude peale esimese, siis teise muna… Äkki kargab pähe mõte, et enne praadimist peaks ikka munade värskust ka kontrollima. Ainult mõtteks see kahjuks jääbki. Neljas muna on aga halvaks läinud ja kogu pannitäis tuleb minema visata…

Tihti kuuleme oma peas erinevate asjade suhtes hoiatavaid hääli või tunneme alateadlikult ette, et kavandatav ettevõtmine või elumuutus tuleks jätta tegemata, sest see on vale. Enamasti me taolisi soovitusi ei kuula.  
Me peaksime oma sisehäält aga alati kuulama ning selle järgi tegutsema, räägib Osho, üks 20. sajandi tuntumaid vaimseid õpetajaid, oma raamatus „Intuitsioon”. 

Loe pikemalt »

Raamatu annotatsioon.

See on lugu armastusest. Armastusest kaotatud ja leitud ja uuesti kaotatud naise vastu. Juhuslik teineteisenägemine Londoni bussis; kiri, mis pidanuks jääma lugemata; pianist, kelle saladus murendab tema musitseerimise tuuma — nendest ja paljudest teistest detailidest on Vikram Sethil õnnestunud luua illusioon elust endast. Samas on see raamat muusikast ja armastusest muusika vastu, mis võib kirgliku teemana joosta läbi terve elu. Eelkõige on aga tegemist raamatuga, mida võib nautida ja korduvalt lugeda.

 Vedu raamatukogu lugeja Ene Tellismaa arvamus:

“See on raamat, mille poognad mängivad hingekeeltel. Vaatamata peaaegu täielikule võhiklusele muusikaterminites, ma peaaegu kuulsin neid helisid. Ehk ka sellepärast, et viiul ja tšello on mu lemmikud. Autori põhjalikkusele sügav kummardus.

Ja ikkagi on kahju, et perekonna ja armastuse vahel valides osutub võitjaks perekond. Või kas siin ongi üldse võitjaid? Ehk ainult kaotajad…”

Vedu raamatukogu aia – ja pärandkultuuri huvilised kutsuvad teisipäeval, 21. mail nautima Võnnu ja Ahja kandi huvitavaid koduaedu. Külastame Asuva aeda, Liina Timmermanni dendroloogilise kallakuga aeda, Teresa Lepikovi kollektsiooni, Andi Normeti nartsissivälju. Õhtu lõpetame Järvselja jahilossis Mikk Sarve ja Heiki- Rein Veromanni kuulates. Väljasõit Vedult kell 9.45, Tartust “Vanemuise “ alumisest parklast kell 10.00. Tasu 22 eurot sisaldab lõunat Võnnu koolis ja kohvipausi Järvseljal. Saadaval 2 viimast kohta! Info tel. 53 98 7445 Karin Evik.

Foto Karin Evik

Mainau lillesaar 2012

Tartu valla raamatukogud kutsuvad oma raamatusõpru neljapäeval, 30. mail Saadjärve äärde Äksi  kevadisele MÕTTEPIKNIKULE.
Üritusele on oodatud kõik kirjandushuvilised, kas lihtsalt kuulajana või sooviga ette lugeda oma lemmikautorite tsitaate elust ja elu mõttest, inimesest ja armastusest, Jumalast ja Maailmast…

Tee seda, millesse sa usud
ja usu sellesse, mida sa teed.
Kõik muu on jõu ja aja raiskamine.
                (Nisargadatta Maharaj)

Palun andke osalemissoovist raamatukogudesse teada hiljemalt 25. maiks!

Info: Äksi raamatukogu, tel. 7353 138, aksirk@tartuvv.ee
          Lähte raamatukogu, tel. 7494 269, lahterk@tartuvv.ee
          Vedu raamatukogu, tel. 7497 923, vedurk@tartuvv.ee
          Kõrveküla raamatukogu, tel. 7337771/2, raamatukogu@tartuvv.ee

NB! Vihmase ilma korral toimub piknik Äksi Raamatukogus.