Järje hoidja

Raamatu annotatsioon.

See on lugu armastusest. Armastusest kaotatud ja leitud ja uuesti kaotatud naise vastu. Juhuslik teineteisenägemine Londoni bussis; kiri, mis pidanuks jääma lugemata; pianist, kelle saladus murendab tema musitseerimise tuuma — nendest ja paljudest teistest detailidest on Vikram Sethil õnnestunud luua illusioon elust endast. Samas on see raamat muusikast ja armastusest muusika vastu, mis võib kirgliku teemana joosta läbi terve elu. Eelkõige on aga tegemist raamatuga, mida võib nautida ja korduvalt lugeda.

 Vedu raamatukogu lugeja Ene Tellismaa arvamus:

“See on raamat, mille poognad mängivad hingekeeltel. Vaatamata peaaegu täielikule võhiklusele muusikaterminites, ma peaaegu kuulsin neid helisid. Ehk ka sellepärast, et viiul ja tšello on mu lemmikud. Autori põhjalikkusele sügav kummardus.

Ja ikkagi on kahju, et perekonna ja armastuse vahel valides osutub võitjaks perekond. Või kas siin ongi üldse võitjaid? Ehk ainult kaotajad…”

Vedu raamatukogu aia – ja pärandkultuuri huvilised kutsuvad teisipäeval, 21. mail nautima Võnnu ja Ahja kandi huvitavaid koduaedu. Külastame Asuva aeda, Liina Timmermanni dendroloogilise kallakuga aeda, Teresa Lepikovi kollektsiooni, Andi Normeti nartsissivälju. Õhtu lõpetame Järvselja jahilossis Mikk Sarve ja Heiki- Rein Veromanni kuulates. Väljasõit Vedult kell 9.45, Tartust “Vanemuise “ alumisest parklast kell 10.00. Tasu 22 eurot sisaldab lõunat Võnnu koolis ja kohvipausi Järvseljal. Saadaval 2 viimast kohta! Info tel. 53 98 7445 Karin Evik.

Foto Karin Evik

Mainau lillesaar 2012

Tartu valla raamatukogud kutsuvad oma raamatusõpru neljapäeval, 30. mail Saadjärve äärde Äksi  kevadisele MÕTTEPIKNIKULE.
Üritusele on oodatud kõik kirjandushuvilised, kas lihtsalt kuulajana või sooviga ette lugeda oma lemmikautorite tsitaate elust ja elu mõttest, inimesest ja armastusest, Jumalast ja Maailmast…

Tee seda, millesse sa usud
ja usu sellesse, mida sa teed.
Kõik muu on jõu ja aja raiskamine.
                (Nisargadatta Maharaj)

Palun andke osalemissoovist raamatukogudesse teada hiljemalt 25. maiks!

Info: Äksi raamatukogu, tel. 7353 138, aksirk@tartuvv.ee
          Lähte raamatukogu, tel. 7494 269, lahterk@tartuvv.ee
          Vedu raamatukogu, tel. 7497 923, vedurk@tartuvv.ee
          Kõrveküla raamatukogu, tel. 7337771/2, raamatukogu@tartuvv.ee

NB! Vihmase ilma korral toimub piknik Äksi Raamatukogus.

 “Aedniku tõugu inimene on kindlasti tekkinud kultuuri mõjul, aga mitte loodusliku arengu tulemusena. Kui ta oleks tekkinud looduslikul teel, siis näeks ta teistsugune välja; jalad oleksid tal nagu põrnikal, nii et ta ei tarvitseks kükki laskuda, ja tiivad oleksid tal esiteks ilu pärast ja teiseks sellepärast, et ta võiks lennelda oma peenarde kohal. Kes seda ise pole kogenud, sellel pole õrna aimugi, kuivõrd on jalad inimesele tülinaks, kui neid kuhugi asetada pole; kui ülearu pikad nad on, kui neid tuleb istmiku alla kerida, et sõrmega mullas urgitseda; kui võimatult lühikesed nad on, kui peate astuma üle peenra, ilma et tallaksite seejuures maha jaanikakrapuhma või võrsuvaid kurekelli. Või tal peaks olema võimalus riputada end köiega kuhugi külge ja kiikuda oma taimede kohal; või tal peaks olema neli kätt ja peale selle pea ja müts ja muud ei midagi; või siis jäsemed mida võib tõmmata nagu fotokastatiivi jalgu. Aga et aednik on väliselt samasuguse ebatäiusliku ehitusega nagu teiegi kõik, siis ei jää tal muud üle, kui näidata , mida ta suudab: balansseerida ühe jala varbail seistes, hõljuda nagu baleriin, ajada jalad nelja meetri laiuselt harki, astuda kergelt nagu liblikas, mahtuda ruuttolli suurusele maa-alale, pidada tasakaalu, hoolimata kõigist kaldu asetatud kehade kohta käivatest seadustest, ulatatada igale poole ja mitte midagi riivata ning seejuures püüda säilitada veel täielik eneseväärikus, et inimesed ta üle naerma ei hakkaks.

Muide, pealiskaudsel pilgul, eemalt vaadates ei näe te aednikust muud kui tagumikku, kõik muu nagu pea,  käed ja jalad on tal lihtsalt viimase all.” (lk. 33)

Foto Karin Evik

“Inimene on paradoksaalne olend.  Igatsus teistsuguse maailma järele, kus loobutaks omakasupüüdlikkusest ja kaoks ühe osa liigikaaslaste vajadus teistest üle olla, on niisama vana kui meie eneseteadvustamine. Ja ikkagi on ahnus, kadedus, ületrumpamistarve olnud läbi aastatuhandete too pärm, mis on suuri inimkooslusi ühiseluks ning koostööks organiseerinud ja üksikisikute eneseteostamisvõimalusi ning elujärge parandanud.”

NB! Klõpsa pilt suuremaks!

Reedel, 10. mail algusega kell 19.00 toimub Äksis Jääaja keskuse terrassil emadepäeva kontsert.
      Esinevad:
                   Orkester “Forte”
                    Äksi segakoor
                    Tabivere segakoor

Vihma korral toimub kontsert Jääaja keskuses.
Kontsert on tasuta !!! Olete oodatud !!!

Sageli kubisevad netiblogid lõputust halamisest teemal, kui halb on Eestis elada või kirjavigadega pikitud primitiivsetest õpetustest, kuidas saada üle oma järjekordsest tormilisest armusuhtest välismaalasest printsiga valgel hobusel, kes osutus töötuks põrsaks …
Kuid vahel harva võib leida ka tõelisi pärleid. Üheks selliseks vahvaks avastuseks osutus Rein Kuresoo (bioloog, looduskaitsja ja esseist) blogi “Kes kus elab, kes kellega käib, kes keda sööb?”, mida on  isegi looduskaugetel raamatusõpradel mõnus lugeda:

http://www.animalcity.eu/kuresoo/

Sinikaelad söövad konni
Sai ei ole inimesele päris paslik söök, teeb lolliks. Loll pakub talvel saia pardilegi ja part usub, ootab uut annust ning jääb samuti lolliks. Kui sinikael on talv läbi saia söönud, siis on ta magu magu nagu Victoria Beckhami keskmine sõrm. Loe pikemalt »

Eesti Sõjamuuseum kogub Nõukogude Liidu relvajõududes teeninud sõdurite ja ohvitseride mälestusi, et saada infot eestlaste elu-olu kohta suurriigi sõjaväes.

 Iga „Nõuka-armees“ teeninu saab aadressil www.netsurveys.eu/laidoner täita ankeedi, milles muuseum küsib muuhulgas teenimisaja ja -paiga, omistatud auastme, toidu ja riietuse ning suhete kohta teisest rahvusest kaasajateenijatega. Vajadusel saab ankeedi täita ka paberil ja selle postiga muuseumisse saata. Samuti võib ankeedi edastada oma sugulasele või vanemale sõbrale, kes end ehk netiavarustest kõige kindlamalt ei tunne.

Loe pikemalt »

 Allolev foto pole illustratsioon raamatust, vaid leid  mullusuviselt Gruyere lossis asunud  näituselt,  seostudes  miskipärast loetuga. Kahjuks ei kirjutanud üles autorit…

Raamat ise aga on pisut unenäoline  lugu mehest, kes saab ootamatult tundmatult inimeselt päranduseks vana maja suure liblikakollektsiooniga. Selgitamaks kingituse tagamaid, rändab peategelane ringi mööda Euroopat, külastades sundmõtte küüsis olnud kinkijaga samu paiku ning kohtudes tema noorpõlve sõbrannaga. Teos ongi justkui poeetiline kogum liblika tiivalöökidest, olles samas tugevalt pingestatud eksistentsiaalse üksinduse ideest, millest pakub väljapääsu vaid julgus armastada. Psühhiaatriadoktorist kirjaniku mõtisklused mälestuste ja juhuste rollist inimese saatuses jäävadki lõpliku vastuseta.

Loe pikemalt »

http://www.overall.ee/loodusviktoriin/