Järje hoidja

 “Aedniku tõugu inimene on kindlasti tekkinud kultuuri mõjul, aga mitte loodusliku arengu tulemusena. Kui ta oleks tekkinud looduslikul teel, siis näeks ta teistsugune välja; jalad oleksid tal nagu põrnikal, nii et ta ei tarvitseks kükki laskuda, ja tiivad oleksid tal esiteks ilu pärast ja teiseks sellepärast, et ta võiks lennelda oma peenarde kohal. Kes seda […]

“Inimene on paradoksaalne olend.  Igatsus teistsuguse maailma järele, kus loobutaks omakasupüüdlikkusest ja kaoks ühe osa liigikaaslaste vajadus teistest üle olla, on niisama vana kui meie eneseteadvustamine. Ja ikkagi on ahnus, kadedus, ületrumpamistarve olnud läbi aastatuhandete too pärm, mis on suuri inimkooslusi ühiseluks ning koostööks organiseerinud ja üksikisikute eneseteostamisvõimalusi ning elujärge parandanud.” NB! Klõpsa pilt suuremaks!

 Allolev foto pole illustratsioon raamatust, vaid leid  mullusuviselt Gruyere lossis asunud  näituselt,  seostudes  miskipärast loetuga. Kahjuks ei kirjutanud üles autorit… Raamat ise aga on pisut unenäoline  lugu mehest, kes saab ootamatult tundmatult inimeselt päranduseks vana maja suure liblikakollektsiooniga. Selgitamaks kingituse tagamaid, rändab peategelane ringi mööda Euroopat, külastades sundmõtte küüsis olnud kinkijaga samu paiku ning kohtudes […]

Lugu isast, kes püüab leida teed oma teismelise tütreni, kellest on saanud vastutustundetu ema ja hooldusõiguseta isa võimuvõitluse lahinguväli. Sünkjashalli ja vahutava Jäämere saarel oma kooliaegse sõbranna perega talvepuhkust veetva keskeakriisis isa mõtisklused  ja meeleheitlikud pingutused tütrega usaldusliku suhte loomise nimel on valus – tundlikud, mida rõhutavad mehe enese saarel veedetud üsna päikeselised lapsepõlveaastad.

  Mõnusalt naljakas võtmes nooremale koolieale mõeldud raamat, mis sobib hästi ettelugemiseks. Peategelane Sallie on väike tüdruk, kes ei lepi raamatust  loetud unejutu kuulamisega, vaid nurub kõige magusamal  TV vaatamise ajal isalt väljamõeldud lugusid. Lood aga räägivad vägagi tõsistest asjadest, nagu näiteks  võim (Kuningas Porganth), mälu (Tüdruk, kes kõike mäletas), vaesus (Mänguasjadeta vaeseke), loovus, lapse […]

Üks omanäolisemaid raamatuid, kus filosoofiharidusega prantslannast kirjanik esitab oma kreedo ilust kõige laiemas tähenduses, tehes seda  53-aastase “paksu, harimatu, inetu ja vaese”  majahoidja Renee  ning 12-aastase enesetappu plaaniva  keskklassi tüdruku Paloma suu läbi. Punase joonena  läbib teost Jaapani ja Euroopa kultuuri võrdlus põneva nurga alt, mis on kantud autori sügavast armastusest Jaapani vastu. See on […]

Sofi Oksanenile on lisandunud veel üks Soome noorema põlvkonna  naiskirjanik, kes kirjeldab jõuliselt Teise maailmasõja õudusi, asetades taas loo keskmesse armastava ja end ohverdava naise. Raamatu tegevus algab sõja lõpupoole, kui Lapi päritolu naine Sõgesilm, kellest on saanud elu sunnil ämmaemand, tutvub SS-lasest  fotograafiga, kes suundub tööle vangilaagrisse. Isepäine  lapitar  järgneb  mehele teadmata, millesse satub. Sõja jõuvahekordade  muutudes saab temastki vang, […]

A. H. Tammsaare 135. aastapäeva näitust raamatukogus välja pannes sattus  taas kätte Tõnu Õnnepalu esseekogumik “Ainus armastus”. Õnnepalu mõtisklus “Tammsaare kui eestluse alustekst/eestlase pealistekk” mõjus  esmakordsel lugemisel pisut ketserlikunagi,  tuletades  meelde, et keskkooliaegne Tammsaare on ikka veel üle lugemata…Alljärgnevalt mõned tsitaadid sealt. Tammsaare kirjutus ja samamoodi tema proosa lugemine on nagu soos mättalt mättale hüppamine, nagu metsaheinamaadel ja […]

  Ülinapid raamatuostude rahad sunnivad üha enam tuuseldama varem ilmunud raamatute seas, et lugeja ikka rõõmsal meelel läbi astudes midagi talle sobivat näppu saaks. Nii avastasin endagi jaoks Bernhard Schlinki raamatu „Ettelugeja“. Loo algus mõjus võõristust tekitavalt: 15-aastase poisi jaoks ootamatult lõppev armulugu endast enam kui poole vanema naisega. Ometi sundis kirjaniku psühholoogiliselt põnev stiil […]

Kaks nii erinevat , samas ka ühist lõimejoont sisaldavat lugemisvara. ÜloVooglaiu kui vanema põlve ajaloolase tagasivaade oma lapsepõlve Saaremaal võiks olla eelsoojenduseks Lauri Sommeri lugemisele. Ja see häälestumine tajumiseks, et me kõik oleme vaid üks lüli pikas ja rikastavas põlvkondade ahelas,  võiks alguse saada millalgi 5.  klassis raamatuga „ Vanaisa“ .  Nii  õpetlikult mõnusat lugemisvara oleks patt koolis […]