Järje hoidja

William R. Forstcheni “Sekund hiljem” on hoiatusromaan sellest, mis saab siis, kui mõni riik või terrorirühmitus otsustab Ameerika Ühendriikide vastu kasutada elektromagnetilist impulssi (EMP), mis lööb rivist välja kõik elektroonikaseadmed, põhjustades sidevahendite, transpordi, valgustuse, veevarustuse katkemise. Ühe hetkega jäävad inimesed ilma kõigist igapäevastest mugavustest, neid ähvardab veepuudus ja nälg. Lisaks valitseb täielik teadmatus selle kohta, mis toimub. Kõik reeglid ja seadused kaotavad jõu ning kehtima hakkab tugevama õigus.

Romaani tegevus toimub ühes Põhja-Carolina väikelinnas, mille lähedal mägedes elab kunagine sõjaväelane, nüüdne kohaliku ülikooli ajalooprofessor John Matherson oma kahe tütre ja kahe kuldse retriiveriga.

Tõlkija Triin Aimla-Laid kinnitab, et raamatu “Sekund hiljem” lugemine ei ole nõrganärvilistele. Autor kujutab üsnagi võikalt, mis toimub sellise kriisi puhul näiteks hooldekodus või milline saatus ootab neid, kes põevad mõnd kroonilist haigust ja sõltuvad oma ravimitest.  Loe pikemalt »

Saadjärve Looduskeskuses on juuli lõpuni eksponeeritud Tartu vallas elava kunstniku Kiira Kahro akvarellid, mis kannavad ühist pealkirja «Kuni su küla veel elab…».
Näha saab kauneid vaateid külaelule nii metsade serval, mere ääres kui jõekeste kalllastel. Sügisvärvides puude keskele peitunud palktared vahelduvad lumiste katustega aitadega, suuri hülgeid meenutavad rannakivid vihmapilvedest halli taevaga…

Kiira Kahro on sündinud 1955. aastal Võrus. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli vene filoloogina. Tudengipõlves käis Kiira maalimas Kaljo Põllu juhendatavas kunstikabinetis, seejärel aga jätkas maaliõpinguid Tartus kujutava kunsti kaugõppekursustel.

Üle kõige meeldib Kiira Kahrole maalida kodumaiseid loodusmaastikke. Ilus on see meie Eestimaa, eriti Kiira silmade läbi nähtuna …  

Esiplaanil kunstnik Kiira Kahro. Foto: Margus Ansu
(http://tartu.postimees.ee/3398423/kiira-kahro-riputas-ohulised-maastikud-galeriiseinale?_ga=1.39110051.1808045203.1446479550)

OMA SAAR
Gustav Suits

Ma sõuan merel ja sõuan,
üht saart mina otsin sääl.
Seda kaua ju otsinud olen
laia lageda mere pääl.

Mõnd saart on määratus meres,
mõnd sadamat vilusat.
Oma saart aga mina ei leia,
oma unistust ilusat.

Ma sõuan merel — ja hõljun
ja lained hõljuvad ka,
kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved —
oma saart aga otsin ma.

Antiikajal oli pojeng kuulus oma imettegevate omaduste poolest. Räägiti isegi, et seal, kus kasvab pojeng, kaovad kurjad vaimud. Kaela ümber seotud väikestest pojengitükikestest kee usuti kaitsvat igasuguste kiusatuste eest. Euroopas oli pojeng keskajal samuti tuntud kui ravimtaim. Teda pandi südame lähedale lämbumistunde ja podagra vastu. Mõnel pool usuti isegi, et ta mõjub tervendavalt langetõve puhul. Selleks tehti pojengi viljadest pärlid, mida tuli kaelas kanda 40 päeva. Pärlite mõju usuti olevat suurem siis, kui vilju oli niisutatud püha veega ja nad olid aetud punasele niidile nõelaga, mida polnud enne kasutatud.
Idamaa rahvaste lillede keeles tähendab pojeng tavaliselt häbelikkust, ujedust. Siit on ilmselt tulnud saksa väljend lõi lõõmama nagu pojeng. Nii öeldakse, kui häbelik neiu punastab.
Kuid pojeng on ka rumala uhkuse ja eneseimetluse sümbol.

Virve Roost ” Legende ja pärimusi lilledest”

2. juunil kell 18.00 toimub Saadjärve Looduskeskuses Äksi Huvikoja teeõhtu “Pikk eluiga Gruusias ja vägivaldne surm Sitsiilias”.
Kuuleme värvikaid reisimuljeid neist kahest väga erinevast paigast, saame teada ka Sitsiilia maffia telgitagustest ning Gruusia pikaealisuse saladustest.

Tee kutsujailt, suupisted tulijailt!

Olete oodatud!

Mt.Etna and Catania https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/39/Mt_Etna_and_Catania1.jpg/640px-Mt_Etna_and_Catania1.jpg)

Kultuuri -ja aiahuviline seltskond sõidab laupäeval, 4. juunil avastama koduvalla huvitavamaid aedu ja kultuuriloolisi paiku.

Stardime Vedult  kell 9. 30. Külastame   nelja presidendi tunnustuse pälvinud eraaeda ja Tammistu, Saadjärve, Kukulinna mõisaid ning kunstnike ja kirjanikega seotud kohti Pupastvere kandis.

Osalusatasu 5 eurot.
info  vedurk@tartuvv.ee

Vedu külal täitub sel aastal 525 aastat esmamainimisest. Kuna suurt sünnipäeva pole seekord plaanis tähistada, siis otsustasime haarata kinni MTÜ Tartu Rattamatkad koostööpakkumisest ning võõrustada 22. lehekuu päeval 83 jalgratturist huvilist. Loe pikemalt »

 
Foto Ene Tellismaa