Järje hoidja

Hommikul arvutis raamatukogu kirjakasti avades vaatab mulle sealt vastu lühike kiri kolleeg Karinilt Vedu raamatukogust: “Tere! Sinu kord kirjutada!”
Selge – nüüd tuleb hakata kiiremas korras blogima.

Kui me 2011. aasta alguses ühel nõupidamisel kolleegidega uusi ideid raamatukogude töö jaoks otsisime, käis keegi meist välja mõtte, et raamatukogudel oleks päris oma häälekandjat tarvis. Ja nii me siis otsustasimegi … hakata Tartu valla raamatukogude blogi pidama!
Tol hetkel ei kujutanud me uneski ette, mida selline kavatsus endaga kaasa toob. Ehk nagu kuulus ulmekirjanik Stephen King selliste hullumeelsete ideede kohta öelda armastab: “Tol hetkel tundus see lihtsalt olevat hea mõte.“ Loe pikemalt »

Reede ja 13 ei ole alati saatanlikult kehv päev!

Just sellel imekaunil ja päikeselisel sügispäeval külastas tänavu Tartu valda Jyväskylä Linnaraamatukogu töötajate suur delegatsioon direktor Seija Laitinen-Kuisma juhtimisel.

Mitmepäevase õppereisi käigus tutvusid külalised lähemalt Tartu Linnaraamatukogu ja Soome Instituudi Tartu osakonna raamatukoguga, uue Lähte Ühisraamatukogu ja Äksi Raamatukoguga, Soomepoiste tuba-muuseumi ning Jääaja keskusega. Külaliste sõnul olid kogutud muljed vägagi kasulikud ja värvikad, teada saadi palju uut ja huvitavat nii Tartumaa raamatukogude tööst kui mammutite elust jääajal. Loe pikemalt »

Kolmapäeval, 13. novembril kell 13.00 toimub Saadjärve Looduskeskuses Äksi Hobikoja käsitöölõuna.
Õpime koos klaasile maalima!
Kaasa võtta: raha, klaasid, jääkruusid, purgid, ilusad pudelid ja hea tuju!
Olete oodatud!

Ühelt kohtumiselt Doris Karevaga jäi kõrva tema armastus sufide luule vastu. Nii avasingi ootusärevusega ühe tuntuma sufi Rumi luulekogu “Mida öeldi roosile sellist” . Tõlkija Ingvar Luhaääre eessõnast aga leidsin järgmist.

1207. aastal praeguse Afganistani aladel sündinud suurima sufi luuletaja Rumi matustel osalesid kõigi sealsete uskude usklikud, oli loetud nii Koraani kui Piiblit – Rumi luule tundus kõigile oma. Islamimaailmas peetakse Rumi luulet väärtuse poolest Koraani järel kohe teiseks tekstiks. Mõned näited Rumi loomingust.

Sipelgas sibab põrandal,

tassides vaevaliselt viljatera

nisukottide vahel,

teadmata,

milline küllus on ümberringi.

Ta näib uskuvat, et see ainus tera,

mis tal käes, on kõik, mida armastada.

ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ

Räägitakse aknast, mis võib avaneda

teise hinge,

kui aga pole seinagi, kaob vajadus

akna järele.

Oma loominguga on Rumi täiesti võrreldav Tagore, Kabiri, Hafizi ja teiste suurte müstiliste luuletajatega.

• Kodune esmaabi Eesti oma taimede abil – taimede kiirabi haiguste ja negatiivsete seisundite leevendamiseks -lilleveed, loodussalvid kehale ja hingele

• Aurafotod taimede mõjust inimesele. Huvitavad katsed erinevate taimedega tänapäeva tehnoloogia abil

• Kogemused taimeravis taimede efektiivsemaks kasutamiseks

• Ravimtaimed ja nende saladused

• Kuidas tunda ära oma taime

• Erinevad taimeravi meetodid ja nende sobitamine olukordadega

Kestvus: 3 tundi

Osalustasu 5 eurot.

Võimalik kaasa soetada tervisetooteid  ja Irje Karjuse raamatuid.

Äksi Huvikojas toimub kolmapäeval, 23. oktoobril kell 18.00 iga-aastaste raamatukogupäevade raames kirjandusõhtu, mille viktoriini teemaks on maailma ajast aega tuntuimate raamatute tegevuspaigad.

Kas teadsite, millisest kosest kukkus alla Sherlock Holmes?
Aga kus toimus Nils Holgerssoni võitlus hallide rottidega?
Millises metsas elas kuulus lindprii Robin Hood?

Tulge kirjandusõhtula ja te saate vastused neile ja veel mitmetele teistele küsimustele!

Saadjärve Looduskeskuses Äksis on avatud Ene Lainemäe fotonäitus “VIIES AASTAAEG SOOMAAL”.
Näitus jääb avatuks novembri alguseni.

Viies aastaaeg Soomaal on unikaalne loodusnähtus, mis on kevadise lumesulamise otsene tagajärg. Tegemist on veetaseme äkilise tõusuga piirini, mis uputab üle suure osa Soomaa Rahvuspargi territooriumist.
Üleujutuse ulatus ja sellega kaasnev veetaseme kõrgus sõltuvad mitte niivõrd sulava lume kogusest, kuivõrd selle sulamise kiirusest.

Kui tavatähenduses on üleujutused seotud pigem millegi negatiivsega, siis Soomaal on sellest saanud turismiobjekt, mis pakub omapärast alternatiivi tavalisele jõesängis allavoolu kulgemisele ning positiivseid elamusi kanuumatkajatele. Ka on üleujutusalal kanuudega kulgemine praktiliselt ohutu, kuna veevool puudub ning märksõnaks ongi kulgemine, mida saadab ääretu vaikus ja rahu. Seda nii üleujutatud niitudel kui metsateedel.

Just vaikne kulgemine andiski võimaluse kõike ümbritsevat imetleda ja jäädvustada.

 “Mis on PÄRIS?” küsis Jänes ühel päeval. “Kas see tähendab, et sinu sees sumisevad mingid asjad, mida saab kasutada?”
”PÄRIS ei tähenda seda, kuidas sa oled tehtud,“ ütles Nahkhobu. “See on miski, mis sinuga juhtub. Kui laps armastab sind kaua-kaua aega, mitte et lihtsalt sinuga mängida, vaid armastab sind PÄRISELT, siis saab sinust PÄRIS.”
”Kas see teeb haiget?” küsis Jänes.
”Mõnikord,” ütles Nahkhobu, sest ta oli alati aus. “Kui sa oled PÄRIS, siis pole sul haigetsaamisest midagi.”
”Kas see juhtub äkki, nagu siis, kui lähed närvi, või vähehaaval?” küsis ta.
”See ei juhtu äkki,“ ütles Nahkhobu. “Sa saad selleks. See võtab kaua aega. Sellepärast seda sageli ei juhtugi nendega, kes kergesti katki lähevad või kellel on teravad nurgad või keda peab ettevaatlikult hoidma. Üldiselt, selleks ajaks, kui sa oled PÄRIS, on suurem osa su karvadest ära armastatud ja sinu silmad kukuvad välja ja su liikmed on lõdvad ja sa oled väga närune. Aga see kõik ei tähenda mitte midagi, sest kui sa oled kord PÄRIS, siis sa ei saa kole olla, välja arvatud nende inimeste meelest, kes ei saa aru … kui sa oled kord PÄRIS, siis sa ei saa enam olematuks muutuda. See jääb igavesti.”

Katkend Margery Williamsi lasteraamatust “Velvetjänes” (“The Velveteen Rabbit”)

“Vanaks saamine ei tähenda targaks saamist. Kui olid rumal noorena ja oled nüüd vanaks saanud, siis oled lihtsalt vana ja rumal, ja ongi kõik. Lihtsalt vanemaks saades ei saa sa targemaks, ” väidab Osho, üks 20. sajandi tuntumaid vaimseid õpetajaid, oma raamatus „Küpsus”.

Elada võib kahte moodi.

Kui elad ilma teadlikkuseta, nagu unes, hoidudes iga hinna eest valust ja õnnetustest, sulgedes oma elu ukse kõigele tundmatule, siis sa lihtsalt raiskad end, vananed ja sured. 

Kui elad oma elu teadlikult, olevikus, kogedes iga hetke nagu oleks see üks ja ainus, nautides nii õnne kui õnnetust, nii valu kui rõõmu, nii armastust kui kurbust, siis oled sa järjest elusam. Surm ei ole sinu jaoks siis kõige lõpp, vaid uus ja huvitav kogemus, millegi tundmatu algus.

Elu on vastandite vaheline rütm.
Mida pimedam on öö, seda säravamad on tähed.
Kui jõutakse kõrgele mäe tippu, siis asub selle kõrval alati sügav org.
Kui tahad jõuda taevasse, siis peavad sinu juured ulatuma põrgusse välja!

Teel olemise  ja uue kogemise kihku olen  ikka põhjendanud endale lähemale jõudmise sooviga. Seekordse Sitsiilia reisi ootuses loetud raamat aga häälestas mind pisut teise nurga alt, pakkudes samas  ka hulganisti  äratundmise rõõmu. Italo Calvino raamat “Nähtamatud linnad” on fantaasiarikas, kohati filosoofiasse kalduv lühipaladest koosnev mõtisklus naisenime kandvatest olematutest linnadest, mida Marco Polo kirjeldab Hubilai -khaanile.  Iga linnaga on seotud mingi märksõna: igatsus, surm, mälestus, märgid, taevas, silmad, vahetused. Need väljamõeldud linnad mõjuvad kui eluetapid, kui olemise seisundid, kui mälu peegeldused.

“On linnu, mis hoolimata aastatest ja korduvatest ümberehitustest kujundavad oma elanike soove, ning linnu, mis tuuakse ohvriks elanike soovidele või kus mingeid soove enam ei sünnigi.” Loe pikemalt »