märts 2026
E T K N R L P
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Rubriigid

Viited

Arhiiv

2.aprill – rahvusvaheline lasteraamatupäev

 RLRP-2013-plakat-vaike

Esmakordselt tähistati rahvusvahelist lasteraamatupäeva 1967. aastal. Traditsiooni algatas Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY). Sobiva kuupäeva otsingul langes valik 2. aprillile, muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni sünnipäevale. Igal aastal saadetakse üle maailma laiali ka lasteraamatupäeva läkitus, mille on kirjutanud mõne riigi parim lastekirjanik.

 2013. aasta lasteraamatupäeva sõnumi autor on Pat Mora, inglise ja hispaania keeles kirjutav tunnustatud luuletaja ja pildiraamatute autor Ameerika Ühendriikidest. Plakati autor on afroameerika kirjanik, jutuvestja, kunstnik ja muusik Ashley Bryan (1923).

Loe pikemalt »

Käsitöölõuna Äksis

Saadjärve Looduskeskuses toimub 3. aprillil kell 14.00 Äksi Hobikoja käsitöölõuna. Õpime nõude kaunistamist cernitiga.

Kaasa võtta: väikeseid lillepotte/vaase/pudeleid/kruuse ja cernitit.

Häid pühi!

Lihavõttetibud Mainau lillesaarel

Thomas Hettche “Isade armastus”

Lugu isast, kes püüab leida teed oma teismelise tütreni, kellest on saanud vastutustundetu ema ja hooldusõiguseta isa võimuvõitluse lahinguväli. Sünkjashalli ja vahutava Jäämere saarel oma kooliaegse sõbranna perega talvepuhkust veetva keskeakriisis isa mõtisklused  ja meeleheitlikud pingutused tütrega usaldusliku suhte loomise nimel on valus – tundlikud, mida rõhutavad mehe enese saarel veedetud üsna päikeselised lapsepõlveaastad. Loe pikemalt »

E-mälumäng Eesti Vabariik – 95

 

27. märts 2013 on priiuse põlistumise päev, kui taasiseseisvunud Eesti Vabariik on olnud kauem vaba kui olime maailmasõdade vahelisel perioodil 24. veebruar 1918 – 17. juuni 1940. Kuupäevad on ühe riigi ajaloos olulised verstapostid. Samasugused verstapostid on ka kultuurimälestised, mis ajaloo tunnistajatena räägivad meile Eestist eile ja täna.

Tähistamaks seda erilist päeva, kutsub kultuuripärandi aasta koostöös Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonnaga 27. märtsil kõiki üksteisega mõõtu võtma harivas e-mälumängus. Mälumäng on retkeks ajamasinaga, panemaks proovile oma teadmised Eesti ajalooga seotud kultuurimälestiste ja nende lugude tundmises. Mälumänguga tähistame Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva.

Interaktiivne valikvastustega mälumäng toimub 27. märtsil 24 tunni jooksul aadressil malumang.postimees.ee, kus 30-le küsimusele vastamiseks on osavõtjatel aega pool tundi. Küsimused ja vastusevariandid on üles ehitatud nii, et seniseid teadmisi ja loogikat appi võttes oleks võimalik õige vastus välja nuputada. Igal küsimusel on neli valikvastust, millest õige on vaid üks. Teadmisteproovis tuleb ette pildiülesandeid, kasutada saab geograafilisi teadmisi, abi võib olla nii koolis õpitust kui vanaemalt kuuldud lugudest.

Osalejad

Mälumängu oodatakse mängima nii täiskasvanuid kui ka gümnasiste ja põhikooli õpilasi. Kõik koolid, klassid, ettevõtted, asutused, seltsid ja sõpruskonnad on oodatud moodustama võistkondi, et ühiselt tähistada nii kultuuripärandi aastat kui ka valmistuda Eesti 100. sünnipäevaks. Mälumängu saab mängida nii Eestist kui ka mujalt!

Et moodustada võistkond, peab ühest koolist osalema vähemalt 5 õpilast ning edukaim kool selgitatakse välja reastades koolide keskmised punktisummad. Sama kehtib teiste võistkondade puhul – osalema peab vähemalt 5 inimest, ülempiiri ei ole. Kui koolid tahavad osaleda nt klasside arvestuses, siis tuleb kooli reale märkida kooli nimi ning võistkonna reale näiteks „Mustamäe Gümnaasium 10b“. Täpsemad juhised võistkonna moodustamise ja punktiarvestuse kohta on kirjas mängu reeglites.

Auhinnad

Mälumängus osalejatele on Eesti kultuuri- ja mäluasutused pannud välja rikkaliku, 95 erinevast auhinnast koosneva auhinnafondi. Peaauhinnad erinevate kategooriate võitjatele on Viljandi Folgi folgipassid. Lisaks on auhinnafondis folgi päevapassid, teater Ugala ning rahvusooper Estonia piletid, arvukalt pääsmeid muuseumidesse, samuti rikkalik valik kultuuripärandit tutvustavaid raamatuid.

Parimat võistkonda ootab Eesti Meremuuseumis ees põnev programm “Salajane koostöö Soomega”. Tublimale koolile on Eesti Meremuuseum pannud välja vabalt valitud haridusprogrammi 25-le õpilasele koos lõunasöögiga Lennusadamas.

Õiged vastused koos kommentaaridega avaldatakse kõigile, jutustamaks meie kultuuripärandi lugusid läbi kultuurimälestiste keele.

Mälumängu lehekülg malumang.postimees.ee avaneb 27. märtsil kell 00.00 ja jääb avatuks täpselt 24 tundi.

 



Lumise kevade tanka

      

     Kevade tulles

     aeda ruttasin kohe.

     Lumelilli et

     leida õitsemas peenral…

     Ikka veel hanged on maas!

 

   Head

   kevade

   algust !

Vabal teemal käsitöölõuna Äksis

Saadjärve Looduskeskuses toimub 20. märtsil kell 14.00 Äksi Hobikoja järjekordne käsitöölõuna. Tuletame meelde varem õpitud käsitöötehnikaid: salvrätitehnikat, lillepottide kaunistamist, cernitist lillevaasikaunistusi, riidega kaunistatud jõuluehteid, küünaldele joonistamist jne jne. Igaüks valib tegemiseks oma lemmiktehnikad.

Kaasa võtta: PVA liim, käärid, käsitöönuga, väiksemaid lillepotte/vaase, vanu taldrikuid, teokarpe, kivikesi, pärleid, valgeid küünlaid, ilusaid salvrätte, cernitit, venivaid kangatükke, kuldnööri, penoplastist jõuluehtetoorikuid ja muud kaunistamiseks sobivat!

Kim Fupz Aakeson “Sallie lood “. Raamat, mida võiks lugeda koos lapsega.

 

Mõnusalt naljakas võtmes nooremale koolieale mõeldud raamat, mis sobib hästi ettelugemiseks.

Peategelane Sallie on väike tüdruk, kes ei lepi raamatust  loetud unejutu kuulamisega, vaid nurub kõige magusamal  TV vaatamise ajal isalt väljamõeldud lugusid. Lood aga räägivad vägagi tõsistest asjadest, nagu näiteks  võim (Kuningas Porganth), mälu (Tüdruk, kes kõike mäletas), vaesus (Mänguasjadeta vaeseke), loovus, lapse ja vanema suhted (Daam, kes armastas oma poega). Kirjanik on leidnud tõeliselt vahva ja muheda  viisi nii keerulistest teemadest pajatamiseks, tehes seda nii, et ka täiskasvanul oleks huvitav. Sobilik raamat näiteks klassijuhatajatunnis teatud teemadel vestlemise sissejuhatuseks. Võiks kuuluda algklasside kohustusliku kirjanduse hulka.

Muriel Barbery “Siili elegants”

Üks omanäolisemaid raamatuid, kus filosoofiharidusega prantslannast kirjanik esitab oma kreedo ilust kõige laiemas tähenduses, tehes seda  53-aastase “paksu, harimatu, inetu ja vaese”  majahoidja Renee  ning 12-aastase enesetappu plaaniva  keskklassi tüdruku Paloma suu läbi. Punase joonena  läbib teost Jaapani ja Euroopa kultuuri võrdlus põneva nurga alt, mis on kantud autori sügavast armastusest Jaapani vastu. See on raamat stereotüüpide põrandaalustest lammutajatest. Loe pikemalt »

Vabariigi aastapäeva järelmõte.

Iga mõte ja tunne vajab toitu, nii eestlaseks oleminegi. Üheks selliseks vundamendikiviks on minu jaoks nii tööalaselt kui isiklikult üks vana, veidi luitunud laualipp, mille sain kingiks  1926. aastal sündinud  lugeja Agnes- Reeda  Metsalt. 12-aastase tüdrukutirtsuna 1938. aasta väljanäitusel osaledes ostis piiga oma 1 kroonise taskuraha eest selle  laualipu ja vesikringli. Huvitav, kuidas kasutaks taskuraha tänane koolilaps?

Agnes -Reeda Mets on üks neist väärikaist vanadest inimestest, keda kutsutakse lugupidavalt “eestiaegseteks”. Kahjuks pole neid meie seas enam palju ja ega neid varemgi arvukalt olnud. Oma väliselt tagasihoidliku, kuid kindlameelse sisemise aristokraatsusega suudavad nad jätkuvalt maailma paremaks paigaks muuta. Olen tänulik, et elu on mind kokku viinud Agnese suguse inimesega.