september 2026
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930  

Rubriigid

Viited

Arhiiv

Kim Fupz Aakeson “Sallie lood “. Raamat, mida võiks lugeda koos lapsega.

 

Mõnusalt naljakas võtmes nooremale koolieale mõeldud raamat, mis sobib hästi ettelugemiseks.

Peategelane Sallie on väike tüdruk, kes ei lepi raamatust  loetud unejutu kuulamisega, vaid nurub kõige magusamal  TV vaatamise ajal isalt väljamõeldud lugusid. Lood aga räägivad vägagi tõsistest asjadest, nagu näiteks  võim (Kuningas Porganth), mälu (Tüdruk, kes kõike mäletas), vaesus (Mänguasjadeta vaeseke), loovus, lapse ja vanema suhted (Daam, kes armastas oma poega). Kirjanik on leidnud tõeliselt vahva ja muheda  viisi nii keerulistest teemadest pajatamiseks, tehes seda nii, et ka täiskasvanul oleks huvitav. Sobilik raamat näiteks klassijuhatajatunnis teatud teemadel vestlemise sissejuhatuseks. Võiks kuuluda algklasside kohustusliku kirjanduse hulka.

Muriel Barbery “Siili elegants”

Üks omanäolisemaid raamatuid, kus filosoofiharidusega prantslannast kirjanik esitab oma kreedo ilust kõige laiemas tähenduses, tehes seda  53-aastase “paksu, harimatu, inetu ja vaese”  majahoidja Renee  ning 12-aastase enesetappu plaaniva  keskklassi tüdruku Paloma suu läbi. Punase joonena  läbib teost Jaapani ja Euroopa kultuuri võrdlus põneva nurga alt, mis on kantud autori sügavast armastusest Jaapani vastu. See on raamat stereotüüpide põrandaalustest lammutajatest. Loe pikemalt »

Vabariigi aastapäeva järelmõte.

Iga mõte ja tunne vajab toitu, nii eestlaseks oleminegi. Üheks selliseks vundamendikiviks on minu jaoks nii tööalaselt kui isiklikult üks vana, veidi luitunud laualipp, mille sain kingiks  1926. aastal sündinud  lugeja Agnes- Reeda  Metsalt. 12-aastase tüdrukutirtsuna 1938. aasta väljanäitusel osaledes ostis piiga oma 1 kroonise taskuraha eest selle  laualipu ja vesikringli. Huvitav, kuidas kasutaks taskuraha tänane koolilaps?

Agnes -Reeda Mets on üks neist väärikaist vanadest inimestest, keda kutsutakse lugupidavalt “eestiaegseteks”. Kahjuks pole neid meie seas enam palju ja ega neid varemgi arvukalt olnud. Oma väliselt tagasihoidliku, kuid kindlameelse sisemise aristokraatsusega suudavad nad jätkuvalt maailma paremaks paigaks muuta. Olen tänulik, et elu on mind kokku viinud Agnese suguse inimesega.

Katia Kettu “Ämmaemand”- räigelt kaunis põhjamaine lugu.

Sofi Oksanenile on lisandunud veel üks Soome noorema põlvkonna  naiskirjanik, kes kirjeldab jõuliselt Teise maailmasõja õudusi, asetades taas loo keskmesse armastava ja end ohverdava naise. Raamatu tegevus algab sõja lõpupoole, kui Lapi päritolu naine Sõgesilm, kellest on saanud elu sunnil ämmaemand, tutvub SS-lasest  fotograafiga, kes suundub tööle vangilaagrisse. Isepäine  lapitar  järgneb  mehele teadmata, millesse satub. Sõja jõuvahekordade  muutudes saab temastki vang, kes omal nahal kogu  vägivalda tunda saab ja selle kirjeldamisel Kettu värve ja loodusest pärit sümboleid kokku ei hoia.

 Romaan on vormistatud Surnud Mehe kirjadena , SS – ohvitseri ja Sõgesilma päeviku väljavõtetena. Algselt pisut häiriv naturalism jääb loo hargnedes ja kirjaniku stiiliga harjudes alla Lapi kaunile loodusele ja peategelase tugevale ning omamoodi puhtale natuurile, mida annab edasi värvikas keel. Rovaniemis elava kirjaniku looduse ja keeletaju harmoneerub peategelase olemusega, moodustades nauditava terviku. Näitena võiks tuua vägivalla stseenile järgneva lause:

“Kusagil ilmaruumis väändus kuu hingedelt”

Oksaneni “Puhastusega” saab tõmmata mitmeid paralleele. Kui “Puhastus” tegeles peamiselt lunastusega, siis Kettu raamatus  on põhiliseks puhas- naiivse looduslapse, aga ka SS-lasest mehe usu teema. Alljärgnevalt tsitaat SS – mehe päevikust.

“Sõgesilm on usk, aga mitte säärane tühi jumalausk, mis nii paljudele primitiivsetele hõimudele seletab seda maailma vaimu, mille tänane teadus jagab raadiolaineteks ja elektrilaenguteks. Ei, tolle naise usk on teistsugune, see on nii suur ja tugev, et seda ei oska tõeks pidadagi. Ja ega ta Jumalasse usu. Ta usub minusse.”

Võrreldes “Puhastusega ” mõjub raamat ehedamana, kuidagi rohkem läbi tunnetatuna, kus vägivalla räigust mahendavad poeetilised looduskirjeldused.

“Jäämere rannik on ettearvamatu, see on elus organism, kes raputab endalt maha kõik, kes katsuvad teda vägisi võtta.”

“Ämmaemandat”  on raske lugeda ja igaühele seda soovitada ei saa, aga kindlasti nähtus omaette, mida tasub juba keele pärast kätte võtta.

Käsitöölõuna Äksis – Mis kinni ei jää, saab kinni liimitud!

Saadjärve Looduskeskuses toimub 6. veebruaril kell 14.00 Äksi Hobikoja selle aasta teine käsitöölõuna. Õpime jälle kaunistama tavalisi savist lillepotte erinevate looduslike materjalidega.

Kaasa võtta: väiksemaid lillepotte, erinevaid teokarpe, väikeseid kivikesi, pärleid ja muud kaunistamiseks sobivat!

Klassik versus klassik

A. H. Tammsaare 135. aastapäeva näitust raamatukogus välja pannes sattus  taas kätte Tõnu Õnnepalu esseekogumik “Ainus armastus”. Õnnepalu mõtisklus “Tammsaare kui eestluse alustekst/eestlase pealistekk” mõjus  esmakordsel lugemisel pisut ketserlikunagi,  tuletades  meelde, et keskkooliaegne Tammsaare on ikka veel üle lugemata…Alljärgnevalt mõned tsitaadid sealt.

Tammsaare kirjutus ja samamoodi tema proosa lugemine on nagu soos mättalt mättale hüppamine, nagu metsaheinamaadel ja sookarjamaadel hulkumine, ühesõnaga karjapoisipäev (lk. 46).

Tema eesti keel oli veel ehtne, koolis ära solgutamata. Tal oli veel õnn saada haridus vene ja saksa keeles. Ladina, kreeka ja prantsuse keelt tundis ta ehk mõnel määral ka. Nii kuulus ta veel sellesse eesti haritlaste põlvkonda, kes said aru, mida nad rääkisid. Kellele sõnade tähendus – aga suur jagu eesti keele sõnu tulevad neist keeltest – polnud veel saladus. Nüüd on eesti keel oma päritolust justkui ära amputeeritud, teda õpitakse nagu põrsast kotis ja räägitakse samuti umbes – täpselt, hea õnne peale (lk. 48).

Loe pikemalt »

Tore algus kultuuripärandi aastale veebimängu näol 7-14-aastastele lastele.

Veebimäng asub aadressil www.ennemuistne.ee

Tegemist on tasuta veebipõhise mänguga, kus kasutajatel tuleb avastada Muinas-Eesti maailm, koguda erinevaid taimi ja vahetada neid esemete vastu ning lahendada erinevaid ülesandeid.Mängida saab üksi ja koos teistega, korraldatakse ka auhinnamänge reaalsete auhindadega.

Käsitöölõuna Äksis

Saadjärve Looduskeskuses toimub 16. jaanuaril kell 14.00 Äksi Hobikoja selle aasta esimene käsitöölõuna. Õpime kaunistama tavalisi savist lillepotte erinevate looduslike materjalidega.

Kaasa võtta: 2 EUR, väiksemaid lillepotte, erinevaid teokarpe, väikeseid kivikesi, pärleid ja muud kaunistamiseks sobivat!

Metsamoori mõtteid

 

Sattusin raamatupoes ühe toreda seinakalendri peale, mille on koostanud Irje Karjus ehk Metsamoor. Ja kuna eestlased on läbi aja kalendriarmastaja rahvas olnud, siis tekkis soov neid mõtteid jagada ja ühtlasi üks kingiidee välja pakkuda.

Foto Eve Toots

P1140741

DETSEMBER

Teise inimese tundmaõppimiseks tuleb jõuda sisemusse. Nii enda kui teise omasse. Tuleb vaadata ja näha, tuleb tunda ja tunnetada, kanda ja kannatada, tuletada ja minetada. Kui suudad pugeda hinge, siis oledki sisse saanud. Talv on hingepugemise aeg.Tahaks ju sooja ja turvalist kohta.

Talv on mõtlemise ja analüüsimise aeg, talvel külvatakse pähe mõtete idud, et nad kevadeks idanema läheks. Paljud mõtted vajavad aega ja talvel on seda küll.

Pähklid soodustavad suhtlemist ja mõtlemist. Kui soovid leida vastuseid oma küsimustele, jõuda tuumani ,siis söö pähkleid. Vahel tuleb tuumade tunnetamise tung. Tahaks jõuda sügava sisuni, pugeda hingesoppi kondama, puudutada teise inimese tuuma ja tunnetada, kuidas see avaneb. Sellisel hetkel tuleb isu pähklite ja seemnete järele. Puren katki koore ja jõuangi tuumani, seedides neid, seedin oma mõtteid. Jõuan järjest sügavamale asjade olemusse. Kui krõbistad sarapuupähkleid jõulukuul, tulevad sulle kuldsed mõtted.

JAANUAR

jõulumarjane tervitus Alguse kuu. Mõtlen , et nüüd algab uus elu, uus algus. Olen algaja armastuses, andestuses, avameelsuses. Vaatan üle oma normid ja reeglid uue pilguga. Avastan uusi nüansse ja alustan uute kohtumistega, eelkõige iseendas. Väljas on külm , kuid hinges on soe. Hingan hingesooja oma lähedaste ja kallite inimeste peale. Kui väljas on külm, siis inimesed soojendavad üksteist. Nii see siin Põhjamaal käib – tuleb olla teisele toeks ja soojendajaks.

Alguste alguseks sobib ka soojendav angervaks. Angervaksa lõhn külmal talvepäeval toob korraga soojust hinge. Midagi imelist tungib meeltesse. See on rahu. Kõik tasakaalustub ja loksub paika. See taim annab tagasi keskendumisvõime, inimene saab mõistlikult kasutada oma ideid ja andeid, lõpetades rahmeldamise ja sihitu ringitormamise. Pingul meeled lõdvestuvad ja rahunevad ning armastuse energia pääseb voolama.

Foto Eve Toots (lodjapuumarjad)