Järje hoidja

Sofi Oksanenile on lisandunud veel üks Soome noorema põlvkonna  naiskirjanik, kes kirjeldab jõuliselt Teise maailmasõja õudusi, asetades taas loo keskmesse armastava ja end ohverdava naise. Raamatu tegevus algab sõja lõpupoole, kui Lapi päritolu naine Sõgesilm, kellest on saanud elu sunnil ämmaemand, tutvub SS-lasest  fotograafiga, kes suundub tööle vangilaagrisse. Isepäine  lapitar  järgneb  mehele teadmata, millesse satub. Sõja jõuvahekordade  muutudes saab temastki vang, kes omal nahal kogu  vägivalda tunda saab ja selle kirjeldamisel Kettu värve ja loodusest pärit sümboleid kokku ei hoia.

 Romaan on vormistatud Surnud Mehe kirjadena , SS – ohvitseri ja Sõgesilma päeviku väljavõtetena. Algselt pisut häiriv naturalism jääb loo hargnedes ja kirjaniku stiiliga harjudes alla Lapi kaunile loodusele ja peategelase tugevale ning omamoodi puhtale natuurile, mida annab edasi värvikas keel. Rovaniemis elava kirjaniku looduse ja keeletaju harmoneerub peategelase olemusega, moodustades nauditava terviku. Näitena võiks tuua vägivalla stseenile järgneva lause:

“Kusagil ilmaruumis väändus kuu hingedelt”

Oksaneni “Puhastusega” saab tõmmata mitmeid paralleele. Kui “Puhastus” tegeles peamiselt lunastusega, siis Kettu raamatus  on põhiliseks puhas- naiivse looduslapse, aga ka SS-lasest mehe usu teema. Alljärgnevalt tsitaat SS – mehe päevikust.

“Sõgesilm on usk, aga mitte säärane tühi jumalausk, mis nii paljudele primitiivsetele hõimudele seletab seda maailma vaimu, mille tänane teadus jagab raadiolaineteks ja elektrilaenguteks. Ei, tolle naise usk on teistsugune, see on nii suur ja tugev, et seda ei oska tõeks pidadagi. Ja ega ta Jumalasse usu. Ta usub minusse.”

Võrreldes “Puhastusega ” mõjub raamat ehedamana, kuidagi rohkem läbi tunnetatuna, kus vägivalla räigust mahendavad poeetilised looduskirjeldused.

“Jäämere rannik on ettearvamatu, see on elus organism, kes raputab endalt maha kõik, kes katsuvad teda vägisi võtta.”

“Ämmaemandat”  on raske lugeda ja igaühele seda soovitada ei saa, aga kindlasti nähtus omaette, mida tasub juba keele pärast kätte võtta.

Saadjärve Looduskeskuses toimub 6. veebruaril kell 14.00 Äksi Hobikoja selle aasta teine käsitöölõuna. Õpime jälle kaunistama tavalisi savist lillepotte erinevate looduslike materjalidega.

Kaasa võtta: väiksemaid lillepotte, erinevaid teokarpe, väikeseid kivikesi, pärleid ja muud kaunistamiseks sobivat!

A. H. Tammsaare 135. aastapäeva näitust raamatukogus välja pannes sattus  taas kätte Tõnu Õnnepalu esseekogumik “Ainus armastus”. Õnnepalu mõtisklus “Tammsaare kui eestluse alustekst/eestlase pealistekk” mõjus  esmakordsel lugemisel pisut ketserlikunagi,  tuletades  meelde, et keskkooliaegne Tammsaare on ikka veel üle lugemata…Alljärgnevalt mõned tsitaadid sealt.

Tammsaare kirjutus ja samamoodi tema proosa lugemine on nagu soos mättalt mättale hüppamine, nagu metsaheinamaadel ja sookarjamaadel hulkumine, ühesõnaga karjapoisipäev (lk. 46).

Tema eesti keel oli veel ehtne, koolis ära solgutamata. Tal oli veel õnn saada haridus vene ja saksa keeles. Ladina, kreeka ja prantsuse keelt tundis ta ehk mõnel määral ka. Nii kuulus ta veel sellesse eesti haritlaste põlvkonda, kes said aru, mida nad rääkisid. Kellele sõnade tähendus – aga suur jagu eesti keele sõnu tulevad neist keeltest – polnud veel saladus. Nüüd on eesti keel oma päritolust justkui ära amputeeritud, teda õpitakse nagu põrsast kotis ja räägitakse samuti umbes – täpselt, hea õnne peale (lk. 48).

Loe pikemalt »

Veebimäng asub aadressil www.ennemuistne.ee

Tegemist on tasuta veebipõhise mänguga, kus kasutajatel tuleb avastada Muinas-Eesti maailm, koguda erinevaid taimi ja vahetada neid esemete vastu ning lahendada erinevaid ülesandeid.Mängida saab üksi ja koos teistega, korraldatakse ka auhinnamänge reaalsete auhindadega.

Saadjärve Looduskeskuses toimub 16. jaanuaril kell 14.00 Äksi Hobikoja selle aasta esimene käsitöölõuna. Õpime kaunistama tavalisi savist lillepotte erinevate looduslike materjalidega.

Kaasa võtta: 2 EUR, väiksemaid lillepotte, erinevaid teokarpe, väikeseid kivikesi, pärleid ja muud kaunistamiseks sobivat!

Sattusin raamatupoes ühe toreda seinakalendri peale, mille on koostanud Irje Karjus ehk Metsamoor. Ja kuna eestlased on läbi aja kalendriarmastaja rahvas olnud, siis tekkis soov neid mõtteid jagada ja ühtlasi üks kingiidee välja pakkuda.

Foto Eve Toots

DETSEMBER

Teise inimese tundmaõppimiseks tuleb jõuda sisemusse. Nii enda kui teise omasse. Tuleb vaadata ja näha, tuleb tunda ja tunnetada, kanda ja kannatada, tuletada ja minetada. Kui suudad pugeda hinge, siis oledki sisse saanud. Talv on hingepugemise aeg.Tahaks ju sooja ja turvalist kohta.

Talv on mõtlemise ja analüüsimise aeg, talvel külvatakse pähe mõtete idud, et nad kevadeks idanema läheks. Paljud mõtted vajavad aega ja talvel on seda küll.

Pähklid soodustavad suhtlemist ja mõtlemist. Kui soovid leida vastuseid oma küsimustele, jõuda tuumani ,siis söö pähkleid. Vahel tuleb tuumade tunnetamise tung. Tahaks jõuda sügava sisuni, pugeda hingesoppi kondama, puudutada teise inimese tuuma ja tunnetada, kuidas see avaneb. Sellisel hetkel tuleb isu pähklite ja seemnete järele. Puren katki koore ja jõuangi tuumani, seedides neid, seedin oma mõtteid. Jõuan järjest sügavamale asjade olemusse. Kui krõbistad sarapuupähkleid jõulukuul, tulevad sulle kuldsed mõtted.

JAANUAR

Alguse kuu. Mõtlen , et nüüd algab uus elu, uus algus. Olen algaja armastuses, andestuses, avameelsuses. Vaatan üle oma normid ja reeglid uue pilguga. Avastan uusi nüansse ja alustan uute kohtumistega, eelkõige iseendas. Väljas on külm , kuid hinges on soe. Hingan hingesooja oma lähedaste ja kallite inimeste peale. Kui väljas on külm, siis inimesed soojendavad üksteist. Nii see siin Põhjamaal käib – tuleb olla teisele toeks ja soojendajaks.

Alguste alguseks sobib ka soojendav angervaks. Angervaksa lõhn külmal talvepäeval toob korraga soojust hinge. Midagi imelist tungib meeltesse. See on rahu. Kõik tasakaalustub ja loksub paika. See taim annab tagasi keskendumisvõime, inimene saab mõistlikult kasutada oma ideid ja andeid, lõpetades rahmeldamise ja sihitu ringitormamise. Pingul meeled lõdvestuvad ja rahunevad ning armastuse energia pääseb voolama.

Foto Eve Toots (lodjapuumarjad)

Ülinapid raamatuostude rahad sunnivad üha enam tuuseldama varem ilmunud raamatute seas, et lugeja ikka rõõmsal meelel läbi astudes midagi talle sobivat näppu saaks. Nii avastasin endagi jaoks Bernhard Schlinki raamatu „Ettelugeja“.

Loo algus mõjus võõristust tekitavalt: 15-aastase poisi jaoks ootamatult lõppev armulugu endast enam kui poole vanema naisega. Ometi sundis kirjaniku psühholoogiliselt põnev stiil edasi lugema. Ja sealt see tuli: haarav lugu naise saatusest, kes aastaid hiljem sattus koonduslaagri valvurina töötamise eest kohtu alla, kus juuratudengina osales seesama noormees. Naise elu valikuid määravaks jõuks sai sügav sisemine häbi oma kirjaoskamatuse pärast, millega kaasnes meeletu vajadus läbi raamatute elu laiemalt tundma õppida. Hämmastav tugevus vastutada sirgeselgselt oma süütegude eest segatuna võimetusega tunnistada kogu elu rikkunud suutmatust lugeda ja kirjutada.

Juristiharidusega kirjanik paneb lugeja raskesse seisu, tekitades vastuolulisi tundeid ja mõtteid. Paraku polegi elu kunagi must-valge. Igal juhul on see psühholoogiliselt vapustav ja kaasakiskuv lugu, mis aitab juriidilise alatooniga üldinimlike mõtiskluste juurest jõuda õiguse(elu) mõistmise keerukuseni nii kohtusüsteemis kui inimsüdames. Mis on õigus ja mis õiglus ning kuidas hakkama saada piiritlematu ruumiga (eellugudega ning keskkonnaga) nende ümber. Aga jah, õigusejumalanna Themis on ju pime, hoides käes kaalusid. Igal meist võib olla oma eriskummaline saladus, oma hell koht, mille külge klammerdumine meid vastu igasugust loogikat ja eluseadusi äärmuslikul moel püsti hoiab. Ja on vaid juhuse ja õnne asi, kas meie teele satub keegi, kes aitab meid sest süü, saladuste ja häbi kammitsast välja ning kas me oleme valmis seda tegema. Vastutada tuleb oma otsuste eest ju niikuinii.

Reedel, 07.detsembril kell 19.00 toimub Jääaja keskuses Äksis tasuta JÕULUKONTSERT. Esinevad Äksi segakoor ja orkester “Forte” Tartust!

Olete oodatud kuulama!

Saadjärve Looduskeskuse ruumides on avatud Kiira Kahro akvarellinäitus “Pintsliga tõmmatud Eesti”.

Näitusel on valik autori emotsionaalseid akvarelle Eestimaa maastikest eri paigus. Kaunitest looduspiltidest õhkub rahu, vaikust ja avarust. Näitust on võimalik külastada aasta lõpuni.

Kiira Kahro juhendab Tartu Loodusmajas huviringi “Loodus kunstis”.