Järje hoidja

Öeldakse, et parim sõdur on see, kes ei mõtle oma peaga ning tulistab kohe, kui tal kästakse seda teha. Kuidas selliseid sõdureid kujundatakse, seda oleme näinud mitmetes filmides, mis käsitlevad Ameerika sõjaväe elu. Parim väejuht seevastu küll mõtleb, kuid ainult selle üle, kuidas vaenlane kõige efektiivsemalt ning igaveseks hävitada. Ta ei mõtle iial sellele, miks üldse […]

Kristlikus kultuuris ollakse seisukohal, et me elame siin maailmas ainult ühe korra. Ühtki tehtud tegu ega öeldud sõna ei ole võimalik muuta, kõik on lõplik ning vigade parandust ei toimu… Seetõttu pole eksimine lubatud, kui tahame peale surma põrgust pääseda ning taevasse jõuda.  Idamaades  seevastu ollakse veendunud, et käesolev elu pole üks ja ainus, vaid sellele on eelnenud ning […]

Üks neist vähestest raamatutest, mille  vastu tekitas lugemishuvi  hoopis tõlkija (Indrek Koff) nimi. Seitsmest müstilist elementi sisaldavast novellist koosneva valiku teljeks on nooremapoolsed peategelased, kes ei vaeva end ambitsioonidega, vaid pigem lohisevad läbi elu.  Teemadering keerleb identiteediprobleemide, jagamise vajalikkuse,  unistamise  oskuse ja elu illusoorsuse ümber. Surnud  lähedaste kutsumine oma ellu mälupiltide põhjal  elusuuruste ja tegutsevate tinast kujudena, olematud paradiislikud […]

Fotol sidruniõis. Teie lapsed pole mitte teie lapsed. Nad on elu enese igatsuse pojad ja tütred. Nad sünnivad läbi teie, aga mitte teist. Ja kuigi nad on teiega, ei kuulu nad teile. Oma armastuse võite te neile anda, aga mitte oma mõtteid. Sest neil on nende eneste mõtted. Nende kehasid võite te varjata oma katuse […]

Kuidas on võimalik elada ühiskonnas, kus sa pead olema kas julge, tark, aus, abivalmis või sõbralik, kuid sul pole lubatud olla neist mitut korraga? Sul ei ole lubatud olla mitmekülgne, olla lihtsalt inimene! Järjekordses hullumeelses tulevikufantaasias on Chicago ühiskond jagatud viieks erinevaks killaks. Neist igaüks on pühendunud ühe vooruse hoidmisele – Siirad viljelevad ausust, Isetud ennastsalgavust, Kartmatud julgust, […]

“Tihtipeale valdas mind rõõm, kui kõndisin riiulite vahel, ahastes soppides, kõikuvate virnade keskel; kui tundsin vana paberi umbunud vinu, raamatuliimi lõhna, äratõmmatud sigarettide kolkunud haisu, unustuse aimust. Märkasin, et oli nauding, kui leidsin riiulist mõne täiesti tundmatu kirjaniku, ja aegajalt oleksin nagu tolmu seest kuulnud vaikset jutupominat, vaidlust ammusurnud kirjanike vahel. Vahel mõtlesin, et kas […]

Peale mõningast pausi fantaasiakirjanduse lugemisel mõjus Neil Gaimani raamat üpriski värskendavalt. Elegantselt kirjutatud ladus ja kergesti loetav teos algab 42-aastase mehe sattumisega kunagisse kodukanti, kus elustuvad lapsepõlvemälestused ja üleelamised rüütatuna fantaasiamaailma. Raamatu moto: “Ma mäletan elavalt omaenda lapsepõlve… Ma teadsin kohutavaid asju. Kuid ma teadsin ka seda, et täiskasvanud ei tohi teada saada, et ma neid tean. […]

“Ma olen nagu granaat… Ma olen granaat ja ühel hetkel ma plahvatan ja ma tahaksin hoida kannatanute arvu nii väikese kui võimalik… Ma olen granaat. Ma tahan lihtsalt inimestest eemale hoida ja raamatuid lugeda ja mõelda ja teiega aega veeta, sest see, et ma teile haiget teen, on paratamatu, te olete liialt palju minusse panustanud, […]

Fotol Tomas Bannerhed Mõni aeg tagasi saatis kolleeg  mulle teate Tartu Kirjanike Majas toimuvast Strindbergi auhinna saanud raamatu tutvustusest. Lisas veel, et olevat just minu raamat. Juhtumisi olin äsja selle 370 leheküljelisest teosest   vähem kui 100 lehte selleks hetkeks läbi lugenud aga ega  ka tõlkija, toimetaja, psühhiaatri ja paari bioloogi  selleteemalised etteasted erilist indu juurde ei […]

“Kas sa ise oled seda lugenud? Ei? Sa lihtsalt pead seda lugema, see on nii hea!” “See oli nii kurb! Ma nutsin raamatu lõpus tükk aega!” “Ma ootasin küll teistsugust lõppu, aga selline lõpp oli loogilisem.  Selline see  meie elu paraku on…” “Tõeline pisarakiskuja!” Nõnda kõlavad vaid mõned lugejate arvustused inglise kirjaniku Jojo Moyesi raamatule “Mina enne […]